/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)
/nginx/o/2021/05/14/13781700t1hf59e.jpg)
Eesti võrkpalli rahvusnaiskonnal ei õnnestunud enda kahe aasta tagust trikki korrata. Minskis toimunud EM-valikturniiril jäädi Valgevene ja Šveitsi järel kolmandaks ning nõnda tuli naistel Vana Maailma tšempionaadist suu puhtaks pühkida.
Kapten Mõnnakmäe: andsime endast 100 protsenti, aga see polnud lihtsalt piisav
Esimesed kolm kohtumist kaotanud Eesti koondis läks viimasele mängul vastu teadmisega, et neil tuleb Šveits alistada kas 3:0 või 3:1. Seda aga ei suudetud ning naiskonna kapten Julija Mõnnakmäe oli pärast kohtumist Eesti ajakirjanikega rääkides silmnähtavalt löödud.
«Kindlasti oleme väga pettunud: mitte ainult mina, vaid kogu võistkond,» sõnas ta esimese asjana. «Tulime siia eesmärgiga saada EMile, aga praegu oli seis selline, et Šveits oli meist parem ja võitles selle finaalturniir koha välja.»
Kuigi põhjalikuks analüüsiks on veel vara, sõnas sidemängija, et meie koondisel jäi nädal aega kestnud valikturniiril puudu ennekõike stabiilsusest ja otsustavusest. «Kui me pidasime oma plaanist kinni ja tegime kõike hästi, siis oli mängupilt hea ja me võitsime geime. Kui oli aga vaja geime ära otsustada, nii matšides Valgevene ja Šveitsiga, siis seda me aga ei teinud.»
Kuigi visuaalselt oli naiskond enim hädas servi vastuvõtul, ei julenud Mõnnakmäe väita, et just see meie kirstunaelaks osutus. «Meil oli probleeme ka näiteks oma serviga: kindlasti polnud see parim serviturniir, mida oleme teinud. Asjad ei jäänud ainult vastuvõtu taha kinni. Kui olid raskemad hetked, siis logisesime ka mujalt.»
/nginx/o/2021/05/14/13781702t1h43b4.jpg)
Esialgu pidanuks naiste EM-valikturniir toimuma eelmisel suvel, kuid see lükati koroonapandeemia tõttu edasi tänavu jaanuarisse. Kuna ka siis polnud viiruslik olukord rahunenud, toimusid valikmängud alles nüüd, maikuus. Seetõttu tuli Eesti naiskonnal kokkumäng saavutada kiirkorras ning ka siin sai sinisärkide ettevalmistus tagasilöögi, kui sparringupartneriks valitud Slovakkia leeris hakkas vohama kõhuviirus, mistõttu said naised pidada vaid ühe kontrollkohtumise.
Mõnnakmäe ei salanud, et see kõik võis meie koondise esitusele oma pitseri vajutada, kuid lisas, et tegelikkuses olid ka teised täpselt samasuguses seisus. «Võib-olla jäi kontrollmängudest puudu, aga kõikidel oli sama seis. Hetkeolukorras olid nemad lihtsalt paremad,» lausus ta.
Seda, et vaimne pinge, mis EM-finaalturniiri pileti (l)ootuse varjus kaasa hiilis, naiskonna maha murdnuks, Mõnnakmäe ei usu. «Kindlasti see surve eksisteeris, aga kui tiimiga korra juba EMile saada, siis ei saa väiksemaid eesmärke püstitada. Ei saa olla nii, et vaatame, mis tuleb. Me tahtsime finaalturniirile saada ja see pinge käib asja juurde.»
Eesti mängud valikturniiril:
Eesti – Valgevene 0:3 (23:25, 20:25, 18:25)
Eesti – Šveits 2:3 (25:18, 19:25, 15:25, 25:23, 14:16)
Eesti – Valgevene 0:3 (22:25, 27:29, 16:25)
Eesti – Šveits 1:3 (15:25, 25:23, 17:25, 22:25)
Standings provided by SofaScore LiveScore
«Ei saa öelda, et asi jäi pinge taha. Pinge käibki spordi juurde ja kui me tahame võita, siis peame sellega hakkama saama. Lisaks oma asjadele peame aga vaatama ka vastaseid. Seesama Šveits näiteks, keda me oleme eelnevalt võitnud, nemadki on vahepeal arenenud. Neil on hea tiim ja kaks väga tugevat mängijat tugevatest liigades,» tõi sidemängija mängu ka vastaste aspekti enne kui veel korra lisas, «kindlasti ei saa öelda, et keegi väristanuks asjad ära.»
Kui otsida nelja kaotusega päädinud valikturniirist positiivset, siis tõi kapten esile mängijate võitlusvaimu. «Mina jään rahule sellega, kuidas tiim igale mängule läks ja kuidas valmistuti. Olen täiesti kindel, et iga mängija jättis siia 100 protsenti. Läksimegi turniirile endast 100 protsenti, aga see polnud piisav. Me püüdsime mängida nii nagu treenerid ootavad ja võitlesime viimse punktini. Ka täna, kui kaks geimi oli juba läinud, siis võitlesime viimase punktini.»
/nginx/o/2021/05/14/13781707t1h4795.jpg)
Mõnnakmäe väljendile «nagu treenerid ootasid» tuleb sealjuures eriliselt tähelepanu pöörata. Kui 2019. aastal EM-valik- ja finaalturniiril tegutsesid naised Andrei Ojametsa näpunäidete järgi, siis eelmise aasta jaanuarist juhendab koondist tunnustatud itaallane Lorenzo Micelli.
Ent... kuigi pealtnäha on ta Eesti koondise tüüri juures olnud poolteist aastat, siis reaalsus on natukene teistsugune. «Eelmisel aastal olime äkki paar kuud ja sel aastal siis kolm nädalat,» tõi ka Mõnnakmäe esile.
Uue peatreeneri poolt juurutatav süsteem erineb aga varasemast ning ka sellega kohanemine võtab aega. Võib-olla liiga kaua. «Äkki oligi liiga vara, et sellega õnnestuda,» viskas ka kapten õhku küsimuse.
«See süsteem on treeneritel spetsiaalselt meie jaoks läbi mõeldud. Meil pole kahemeetriseid mängijad, kellega saaks teisiti mängida. See on tehtud meie tiimile ja me õpime seda, usaldame seda ja vaatame, kuhu sellega siis välja jõuame. Praegu see tulemust ei toonud, aga keegi ei ütle, et tulevikus see ei võiks õnnestuda,» oli Mõnnakmäe siiski optimistlik ning avaldas ka lootust, et sama treeneritebrigaad võiks jätkata ka edaspidi.
Nimelt sõlmis Micelli 2020. aasta alguses Eesti alaliiduga 2+2 lepingu, mille üks klausel olnuks kahtlemata EM-finaalturniirile pääsemine. Kas juhendaja võiks sinisärkide juurde jääda ka edaspidi, saab selgeks ilmselt alles suve teises pooles, kui alaliidu juhatus on omakeskis maha istunud.
«Mina pole selle koha pealt [kas Micelli võiks jätkata] mingi otsustaja. Aga mul on väga hea meel selle üle, kes praegu meie koondise staff on ning mingeid pretensioone mul neile pole. Iga töö võtabki aega ning mul oleks hea meel, kui sama staff oleks ka järgmine aasta,» sõnas Mõnnakmäe.
/nginx/o/2021/05/14/13781703t1h6183.jpg)
Kuigi EM-finaalturniiri rong on lahkunud jaamast, ei saa koondisesuvi naiste jaoks veel läbi. Homme kodumaale naasev naiskond hakkab nüüd valmistuma Euroopa Hõbeliigaks, kus kuulutakse Läti, Portugali ning Bosnia ja Hertsegoviinaga B-alagruppi.
«Kui eelnev plaan – kui me saanuks EMile – nägi ette, et suve põhieesmärk oleks suve lõpus, siis nüüd liiguvad asjad lihtsalt ettepoole. Meie hakkame keskenduma nüüd Hõbeliigale ja läheme sinna endast 100% andma. Me ei lähe sinna kaotama, vaid ikka maksimumi võtma,» sõnas Mõnnakmäe ning toonitas veelkorra saadud kogemuste tähtsust.
«Siit turniirilt võtame kaasa kogu selle kogemuse: need vead ja kaotused õpetavad samamoodi väga palju. Tegemist oli väga õpetliku turniiriga nii füüsiliselt, vaimselt, tehniliselt kui ka võistkondlikult,» lausus sidemängija lõpetuseks.
Naiste Hõbeliiga alagrupid:
A-alagrupp: Sloveenia, Austria, Iisrael, Luksemburg
B-alagrupp: Portugal, Eesti, Bosnia ja Hertsegoviina, Läti
Ajakava:
1. alagrupiturniir (toimub Bosnia ja Hertsegoviinas)
28. mai Eesti – Portugal
29. mai Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina
30. mai Eesti – Läti
2. alagrupiturniir (toimub Bosnia ja Hertsegoviinas)
1. juuni Eesti – Portugal
2. juuni Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina
3. juuni Eesti – Läti
Hõbeliiga formaat pärast alagrupiturniiri pole veel selge, poolfinaalid ja finaal võivad toimuda kas kodus-võõrsil süsteemis või finaalturniirina.