Koondisega lõpparve teinud Ennok lahkumispidu ei saanud: see polnuks pärast säärast turniiri kohane

Karl Juhkami
, reporter
Copy
Viljandist pärit Anu Ennok (keskel) rahvuskoondises särgis.
Viljandist pärit Anu Ennok (keskel) rahvuskoondises särgis. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Juba eelmisel aastal profikarjäärile joone alla tõmmanud ja tänavu rohkem oma lõbuks Luksemburgi liigas amatöörina jätkanud Anu Ennok (29) pidas eelmisel nädalal viimased mängud Eesti koondise särgis.

«Seda dressi ma enam ilmselt selga ei tõmba. Ma vähemalt arvan, et keegi küll enam ei looda, et ma uuesti kaasa lööks,» tunnistas koondise eest 75 kohtumises kaasa löönud nurgaründaja laupäeval Tallinna lennujaamas, kui koondisekaaslastelt järjest lahkumiskallistusi vastu võttis

Ennoki otsuses pole tegelikult aga midagi šokeerivat, vaid pigem on see niigi liiga kauaks vinduma jäänud. Nimelt oli ta juba pärast 2019. aasta EMi kahe vahel, kas jääda koondisele abiks või mitte, kuid otsustas lõpuks ikkagi selle valiktsükli kaasa teha.

Ent, nagu me juba teame, lükkas koroonaviirus esialgu 2020. aasta suve lõpus toimuma pidanud valikmängud tänavu maikuusse. Ja nõnda lükkus edasi ka Ennoki koondisekarjääri lõpetamine.

«Kuna sai lubatud, et valiktsükli ikkagi kaasa teen, siis tuli see ära mängida. Eks pärast eelmist [Soomes veedetud] klubihooaega olnuks seda parem teha, aga ka tänavusegi aasta pealt oli see veel enam-vähem mõeldav,» sõnas Luksemburgi kõrgliigaklubi VC Mamerit nurgaründaja.

Päris grande finalet Ennokil siiski teha ei õnnestunud, kuna EM-piletit naiskond ei teeninud. Sellest tulenevalt ei toimunud Minskis pärast viimast mängu ka mingit lahkumisprallet. «Mingeid pidustusi polnud, see polnuks pärast nii mõru maiguga turniiri ka asjakohane,» lausus Ennok, kes olnuks finaalturniirile pääsemise korral valmis naiskonda ka seal aitama.

Kusjuures, praegugi tuli eestlannal koondisega liitumiseks teha omamoodi ohverdus ja hooaja otsustavas faasis koduklubi hüljata. «Ega mind kõige parema meelega ära ei lastud ja veidi survestamist oli, aga lõpuks ikkagi õnnestus tulla,» sõnas keset poolfinaalseeriat rahvusesinduse juurde lennanud nurgaründaja.

Luksemburgi meistrivõistluste hõbemedal.
Luksemburgi meistrivõistluste hõbemedal. Foto: VC Mamer

Vahepeal jõudis Mamer, kelle ridades pallib ka Merilin Hurt, Luksemburgi meistrivõistlustel finaali, kuid seal tuli neil kahes järjestikuses mängus tunnistada RSR Walferi paremust. Ehk tagasi koju lennates saab Ennok kaela hõbemedali.

Mida toob järgmine hooaeg, seda elukaaslasega Prantsusmaal Nancy's elav Ennok praegu öelda ei oska. «Vaatab vaikselt. Eks ma tahaks mängida, aga natukene tuleb ka tervist ja muud olukorda vaadata,» sõnas nurgaründaja.

«Kui jätkan, siis pigem lõbu tasemel. Aga ennekõike tuleb vaadata tervist. Samas, sellega on nii, et kui vähem trenni teed, siis see ei tähenda, et kohe rohkem koos püsid. Vanusega tuleb aeg-ajalt isegi rohkem vaeva näha,» sõnas ta lõpetuseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles