Play-off'i lävele sattunud Avo Keel: ma siiralt närveerin Eesti ja Prantsusmaa mängu pärast

Avo Keel. Foto: CEV

Avo Keele tüüritava Läti võrkpallikoondise Ameerika mägedel kihutava EMi teekond võib vaatamata kõigele saada ilusa lahenduse. Tallinnas peetavas D-alagrupis teeniti vaid üks võit, ent play-off'i pääs näib väga tõenäoline. 

Läti alustas turniiri bravuurikalt, surudes avamängus vastu ootusi 3:1 maha kodupubliku ees mänginud Eesti. Järgnesid väga valusad 2:3 allajäämised Horvaatiale ja Slovakkiale, 1:3 kaotuse üle-eelmise EMi hõbedale Saksamaale võib kanda isegi positiivsele poolele. 

Alagrupiturniir lõpetati kolmapäeva õhtul Prantsusmaa vastu. Vastu tuli võtta kindel 0:3 kaotus, ent sellele vaatamata võisid lõunanaabrid naeratada. Paar tundi varem alistas Horvaatia 3:1 Slovakkia, mis tähendas, et Läti jätaks play-off'ist eemale vaid suurüllatus: ehk Eesti võit Prantsusmaa üle või Slovakkia paremus Saksamaa vastu. Ebatõenäoline! 

Samas tunnistas Keel ausalt, et julge veel järgmisele ringile mõtlema hakata. «Täiesti siiralt, mul pole homse suhtes hea tunne! Täiesti siiralt: ma närveerin. Lihtsalt nii on. Mis ma teha saan?» sõnas muidu ajakirjanikega muhedal toonil vestelnud treener tõsiselt. 

«Ma ei ruttaks ette. Homme peavad kaks tegurit meie kasuks langema. Niigi on viimastel päevadel palju meie kasuks tulnud. Eks näis, kas see ka homme jätkub.»

Tõsi. Lätlastele avasid ukse eestlased, kes eile jäid 2:3 alla Horvaatiale. Keel oli mängu eel kindel, et meie mehed kodupubliku ees ei kaota, ent 2:0 edu anti siiski käest. Ärakukkumist ei osanud hästi põhjendada mängijad ega ka peatreener Cedric Enard.

«Vahel on selline päev, et sa lööd ja kõik õnnestub. Vahepeal oli Horvaatia vastuvõtt alla igasugust arvestust. Nad peksid lihtsalt nurgast kõrgeid palle: küll said kätest auti, siis otse maha... Vahel lihtsalt on nii,» analüüsis Keel eilset lahingut. 

Kogenud juhendaja jagas turniiri jooksul oma hoolealuste suunas parajalt kriitikat, ent lõpuks selgus, et 2:3 kaotused võivad marjaks ära kuluda. Lätlaste jaoks on alagrupiturniir lõppenud, vaatamata tulemusele jäävad Keele hinge kahetised tunded.

«Tean, et meil oli võimalus puhtalt, teiste abita siit edasi minna. Nüüd sõltume juba kolmandat päeva igasugustest teisest võistkondadest. Ma muudkui värisen. Põdra jooksuaeg algab, mul pole käsi paigaski,» sõnas ka kõva jahimehena tuntud Keel. 

«Ammu oleks võinud siin käia Läti lipp krae vahel edasi-tagasi. Samas ei saa öelda, et me oleks ka hirmsa õnnega play-off'i pääsenud, kui see peaks muidugi juhtuma. Ei saa öelda, et me oleks otseselt latti kolistanud.»

Alagrupiturniiri viimase, Prantsusmaale kaotatud mängu kohta jäi juhendajal üle vaid tunnistada taseme vahet. «Me ei saanud hästi aru, kust ja mida tulla võib. Vahepeal kaotasime lausa võrgu peal ära oma mehe, kelle eest pidime vastutama.»

Muide, Keel jättis õhku veel ühe väikese intriigi. Väidetavalt sõlmis ta eile kihlveo Eesti võrkpalliliidu presidendi Hanno Pevkuriga. Sisu jäi salastatuks, ent auhinnad on ahvatlevad: Keel saab võidu korral kasti korralikku Eesti õlut, Pevkur ühise jahisaagi.