Kui eilses alagrupi esikohamängus Marco Krattigeri ja Florian Breeri vastu olid meie mehed kergelt liimist lahti – «Meie ei mänginud omal tasemel ja vastane oli tavalisest kindlam ja stabiilsem,» sõnas Tiisaar – siis täna olid eestlased justkui ümber sündinud.
Vesiku sõnul mingit imetaktikat nad üheskoos välja ei mõelnud, lihtsalt eilne vastane oligi väga teistmoodi, mistõttu tuli ka vähe teistmoodi mängida. «Eilses mängus ei kukkunud vastased kordagi ära, mängisidki algusest lõpuni väga hästi. Siin olid aga kaks noort Saksa poissi väljakul ning kui üks küsitav vile kohtuniku poolt tuli, läksid kohe närvi ja mäng kadus,» tõi juhendaja esile.