VÕRKPALLIJUTUD ⟩ Miks jõuab Eestis tippu nii vähe venekeelseid mängijaid?

Valentin Kordas on Eesti vollekogukonnas erand, mis kinnitab reeglit. Foto: Gertrud Alatare / volley.ee

Pole saladus, et Eesti võrkpallis, nagu ka paljudel teistel spordialadel – kui jalgpall ja veel mõned erandid välja arvata – on kasutamata üks suur potentsiaal – Eesti venekeelse elanikkonna seast ei sirgu peaaegu üldse tippmängijaid.

Miks see nii on? Otsime vastust koos noortetreeneri ja Tallinna Humanitargümnaasiumi õpetaja Anatoli Kuprijanovitši ning rahvusmeeskonna diagonaalründaja, Ida-Virumaalt pärit Valentin Kordasega.

Kordas paistis nii koduses liigas kui nüüd ka koondises silma oma emotsionaalsusega, mis sütitab ka eestlasi. Koondise peatreener Fabio Soli on öelnud, et selliseid vene hingega mehi oleks hädasti veel vaja. Ometi ei paista neid eriti peale kasvavat, kuigi venekeelse elanikkonna osakaal meie riigis on umbes neljandik. Venekeelsete laste ja noorte võrkpalli hoiavad elus mõned üksikud entusiastid, näiteks Tallinnas on ainult kaks (!) venekeelset treenerit.

• Loe ka: Võrkpall purjetab ammuste viljade peal, kuid mis saab tulevikus?

Eesti Võrkpalli Liidu saates «Võrkpallijutud» kajastatakse Eesti võrkpalli erinevaid külgi, rahvuskoondistest Pallilahinguni. Saadet näeb Postimehes ja volley.ee Facebookis. Saate tegijad on Mariel Gregor ja Gertrud Alatare.