Kes on Eestis kümneid võistlusi võitnud, ent nüüd dopinguga vahele jäänud Mukunga?

Ibrahim Mukunga Wachira (esiplaanil) lõpetas 9. oktoobril ehk üheksa päeva tagasi Viljandi linnajooksu 3. kohaga. Foto: Elmo Riig

Keeniast pärit Ibrahim Mukunga Wachira on viimase kümnendi jooksul võitnud lugematul hulgal Eestis peetud rahvajookse. 18. oktoobril saabus teade, et 32-aastane sportlane andis positiivse dopinguproovi. Postimees teeb ülevaate, mis mehega on tegemist.

1989. aasta 12. detsembril sündinud Mukunga n-ö maaletooja on Tiidrek Nurme. 2019. aasta maikuu Sakala kirjutab, et tugevaks jooksjaks sirgunud keenialane kasvas suures vaesuses. 9.-16. eluaastani pidi ta ema kõrval teeistanduses tööd rabama.

Jooksupisiku sai Mukunga koolist, olles oma küla kiireim. Juba varakult hõikas ta välja eesmärgi: saada enda nimele maratoni maailmarekord. Sama siht on paljudel Keenia jooksjatel.

Noorena lippas Mukunga kodumaa teedel paljajalu, läbides tipphetkedel nõnda lausa 37 kilomeetrit. Muide, 2017. aasta 35. Tartu Jooksumaratoni 23 kilomeetrit läbis ta sokkides, ent edestas lähimaid konkurente ikka üle nelja minuti.

 Ibrahim Mukunga Wachira läbis 2017. aastal 23-kilomeetrise distantsi sokkides. Foto: Margus Ansu

Nurme ja Mukunga teed ristusid 2008. aastal, mil meie mees oli Keenias treenimas. «Tal paistsid paljad varbad jooksususside seest ning ta riidedki olid katkised. Ta oli äärmiselt häbelik noormees, kes ei söandanud mulle otsagi vaadata,» meenutas Eesti praeguse aja parim maratoonar Sakalas.

Üks asi viis teiseni. Nurme muretses Mukungale varustuse ja aitas ta Euroopasse võistlema. Siin teenis Keenia sportlane kahe kuu jooksul edukate jooksudega sama palju kui kodumaal istanduses mütates nelja aastaga kokku.

Eestis võistles Mukunga esmakordselt 2013. aastal. «Eestis oli mul huvitav jälgida, kuidas Mukunga uue kultuurikeskkonnaga kohanes ja kuidas eestlased temaga kohanesid. Kokkuvõttes oli tema kahekuune Euroopa-turnee edukas. Sellega kaasnes palju meedia tähelepanu nii Eestis kui ka mujal. Ta võitis kaheksast võistlusest viis ning teenis elu suurima palga,» kirjutas Nurme oma blogis.

Portaal sportos.eu koondab paljusid Eesti toimuvaid jooksuüritusi. Seal on Mukungast sissekandeid alates 2014. aastast suvest kuni tänavu oktoobrini. Ses vahemikus on keenialane võitnud erinevatel pikamaa distantsidel 23 (!) võistlust. Ent seal pole kindlasti kirjas kõik mõõduvõtud.

Lisaks auhinnarahadele on Mukunga noppinud palju eriauhindu. Näiteks 2017. aasta Paide-Türi rahvajooksult võidu eest saadud survepesuriga lubas ta kodus avada autopesula. Sarnaseid preemiaid on paljudel võistlustel.

Mõistagi tekitas keenialase osalemine eestlaste seas sageli paksu verd – miks «röövib» võõras meie auhinnaraha? Ent sugugi mitte kõik polnud tema vastu. «Minul ei ole selle koha pealt küll midagi halba öelda. Ole ise mees ja jookse paremini! Müts maha,» on öelnud tugev harrastusjooksja Keio Kits.

Igal juhul avas Nurme treeningpartnerile ukse uude ellu. Teenitud võidupreemiatest sai Mukunga oluliselt parandada Keenias lähedaste heaolu. Näiteks emale kinkis ta mootorsae. Lisaks said paremale järjele tema naine ja poeg. Jooksuässast kujunes ajapikku kodukohas teatud mõttes staar.

Tiidrek Nurme (vasakul) on Ibrahim Mukunga Wachirast rääkinud alati hea sõnaga. Foto: Ardi Truija

Oma loomust Mukunga aga ei muutnud. Nii Nurme kui ka maratoonar Roman Fosti on teda alati kirjeldanud kui tagasihoidliku inimesena, kes mõtleb ka teistele.

Huvitav on tõik, et 2015. aastal ütles Mukunga, et sooviks Tokyos ehk mullu suvel peetud olümpial esindada maratonis Eestit. Nagu teame, siis nii ei läinud.

Kuigi praegu on Mukungale määratud esialgne võistluskeeld, siis tõenäoliselt saab see õige pea ka ametliku kinnituse. Seega vähemalt kaheks aastaks on keenialane mängust väljas.