VIDEO ⟩ Tartu Bigbanki võrkpallurite 48-tunnine rännak lõppes kuldselt

Just nii väga ihkasid Tartu Bigbanki mehed võrkpallikarikat taas enda valdusesse saada. Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Tartu Bigbanki meeskonna ligemale 48-tunnine seiklus Assooridelt tagasi kodumaale tasus ennast kuhjaga ära, sest Aadu Luukase nime kandvas karikafinaalis Selver/TalTechiga õnnestus mullust tiitlit kaitsta.

Bigbank alustas kodusaalis muljet avaldavalt, võites avageimi koguni 25:11. Teine geim õnnestus Selver/TalTechil juba paremini ja nad nautisid pikalt ka kerget eduseisu, ent geimi lõpp kaldus siiski tartlastele 29:27. Taaralinlased võitsid ka kolmanda geimi 25:22 ja seega mängu 3:0. Võitjale tõi Matej Šmidl 20 punkti (+14), kaotajate parim oli Oliver Orav 14ga (+7).

«Sellises mängus on sul kas käsi kullas või seesamune mullas,» sõnas Bigbanki kapten Rait Rikberg pärast triumfi teleintervjuus. «Ega meil olnud midagi kaotada. Vahel annad niisuguses olukorras väga kiiresti alla, kuid meil läks õnneks nagu masinavärk kõik käima.»

«Teadsime, et teine geim on võtmegeim. Püsisime kogu aeg paari punktiga sabas ja see oli oluline, Selveri poisse mitte eest ära lasta. See, et pärast sellist reisi karikas koju tuleb – super!» jätkas libero. 

«Esimene geim ebaõnnestus neil täielikult: meil tuli kõik välja, kuid neil mitte. Teises geimis nad näitasid, et oskavad ka mängida. Selver on korralik vastane ja meil oli vaja järel püsida, olla lähedal – see oli täna meie edu võti, teise geimi pingutus. Au meestele, see on super tulemus,» lausus kaitsespetsialist ning kinnitas, et igasugune lennuisu on tal nüüd küll natukeseks ajaks läinud. 

«See oli ikka uskumatu, aga õnneks jõudsime koju ja kõik on praeguseks tehtud. Nüüd lihtsalt nädal aega meestele pausi anda, et kõik endast välja elada.»

Ka Bigbanki peatreener Alar Rikberg leidis, et just läbi raskuste endale kangutatud teine geim sai finaalis määravaks. «Täna oligi kas 3:0 võit või kaotus, muid variante laual polnud,» arvas juhendaja.

«Annan endale aru, et pikale venivas mängus oleksid meie šansid iga minuti või isegi sekundiga vähenenud ning meie ainus võimalus oligi täiega peale lennata ja agressiivselt mängida. Esimeses geimis see meil õnnestus ja lõi Selveri mehed rütmist välja – et kuidas tulevad mehed, kes on 48 tundi lennujaamades passinud, niimoodi peale! See oli riskeeriv taktika, aga õigustas ennast. Ega ma tegelikult uskunud, et olime siin favoriidid, aga nii võib juhtuda, kui vigastatud looma häirida – ta võib päris vihaseks minna! Meie olime täna üsnagi vigastatud looma moodi.»

Selver/TalTechi peatreener Andres Toobal: «Me ei mänginud täna enda taset välja. Esimeses geimis ei pidanud närvidega absoluutselt vastu, oli tunda, et mehed ise panid endale pingeid peale. Järgmises geimis tulime sellest küll välja, aga mitte päris. Me peame kuidagi saama oma mentaalse poole paremini paika tähtsamates mängudes. Reamängudes liigas on küll kõik hästi olnud, kuid [karikamängudes] pole suutnud seda hästi teha.»

Mida arvab juhendaja, kui teine geim tulnuks neile, siis kas mäng saanuks teistsuguse lahenduse? «Oleks-poleks, pole vahet. Selge see, et kui me ei suuda oma heast vastuvõtust rohkem kui 25 protsenti ära lüüa, polegi midagi teha. Ründajate ja sidemängija [Leo Meyeri] koostöö ei klappinud täna,» tunnistas juhendaja ikkagi allajäämist.

Üks trofee pealinna siiski rändas, TalTech/Tradehouse oli naiste karikafinaaalis 3:0 (25:15, 25:10, 25:17) üle Viljandi Metallist. Kuldmedalisse panustasid enim Milja Raitis 14 (+8) ja Johanna Sova 12 (+12) punktiga. Viljandi edukaim oli 11 punkti (+3) toonud Renate Pikk.