Vehklemise võlu ja valu: ühel päeval võideldakse koos, järgmisel üksteise vastu

Ville Arike
, reporter
Copy
Nelli Differt (vasakul) annab võistkondlikus matšis teatepulga üle Irina Embrichile või vastupidi.
Nelli Differt (vasakul) annab võistkondlikus matšis teatepulga üle Irina Embrichile või vastupidi. Foto: Facebook/FIE - International Fencing Federation/Bizziteam

Nädalavahetusel Barcelonas toimunud MK-etapp ei viinud Eesti epeenaiskonda Pariisi olümpiale lähemale, ent jättis viimaseks, Hiinas Nanjingis peetavaks etapiks veel võimaluse. «Pinge on sees,» tunnistab mullune EM-pronks Nelli Differt.

«Teisalt on olukord ka huvitav. Kui kõik oleks kindel, ei oleks seda pinget. Sporti teemegi selle põnevuse ja pinge pärast ka,» lisab ta, ent möönab, et mõistagi oleks toredam olla olümpiakoha juba kindlustanud riikide koha peal. «Aga meie olukord on niisugune, muuta seda ei saa ning pigem on positiivne asjaolu, et meie võistkonnal on endiselt šanss olemas, sest see võinuks Barcelonas ka täiesti ära kaduda. Nüüd teame, et peame Hiinas võitma ning lootma, et Ukraina ei tee liiga head tulemust (saama vähemalt 5. kohta – V. A.),» jätkab Differt. Ta ütleb, et olümpia teemal pole Eesti naiskonna liikmed omavahel palju rääkinud. «Kõik teavad, et Hiinas tuleb teha sama, mida tegime detsembris Vancouveris (võitsid esikoha – V. A.). Kõik peavad sel hetkel andma endast maksimumi. Eelmiste olümpiamängude eel oleme olnud täpselt samas olukorras. Küll oleme napilt välja jäänud ja siis jälle napilt mängudele saanud.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles