Eesti naiste võrkpallikoondis jäi Rakveres toimunud Euroopa Kuldliiga avamängus 0:3 (23:25, 18:25, 18:25) alla Sloveeniale.
Eestlannad näitasid neid hüljanud peatreenerile hambaid, kuid ei hammustanud
Mullu itaallase Alessandro Orefice käe all Hõbeliigas triumfeerinud ja seeläbi aste kõrgemale Kuldliigasse tõusnud Eestil tuli saatuse tahtel kohe avamängus minna vastamisi vana juhendajaga.
Nimelt lahkus Orefice aasta lõpus meie koondise tüüri juurest, kui talle tehti ahvatlevam pakkumine Sloveenia alaliidust. Kuigi lahkumine oli sõbralik(um kui eelmine peatreeneri Lorenzo Micelliga, kelle siirdumisest Bulgaaria etteotsa tuli esimesena lugeda meediast), oli täna eestlannadel võimalik ikkagi juhendajale näidata, et ta tegi vale valiku.
Koduplatsil toimunud kohtumist alustatigi tarmukalt, juhtides avageimis näiteks 13:8 ja 18:10. Paraku sellest puhvrist ei piisanud: hea serviseeria pealt ronis Sloveenia 18:16 mängu tagasi ja kangutas seejärel veel ka geimi lõpu endale.
Järgmises kahes geimis eestlannadel enam nõnda palju hambaid näidata ei õnnestunud, mistap sai Orefice ikkagi kohtumise lõpus naeratada. Põhjalikumalt saab mängu käekäiguga tutvuda allpool.
Eesti resultatiivseim oli Kertu Laak 13 punktiga (efektiivsus +6, rünnak 28%), Kristiine Miilen toetas teda 5 (-1, 21%), Nette Peit 4 (-2, 25%) ja Liis Kiviloo samuti 4 (+1) punktiga.
Eesti rünnakuprotsent oli 20% ja vastuvõtt 41%. Blokist teeniti 10 punkti ja servijoonelt virutati 7 vea kõrvale 7 ässa.
Sloveenia rünnakuprotsent oli 34% ja vastuvõtt 37%. Blokist teeniti 12 punkti ja servijoonelt virutati 10 vea kõrvale 5 punkti.
Kohtumist kohapeal jälginud koondislane Kadi Kullerkann sõnas ETV2 otse-eetris, et tulemuses sai suuresti määravaks tõsiasi, et Orefice teadis ja tundis meie koondist läbi ja lõhki. «Seda oli ilmselgelt näha. Tal oli selge, mis me teeme mänguplaani mõttes ja ka meie mugavad rünnakusuunad ja -tsoonid. Selle võrra oli tal lihtsam enda kaitseplaani üles ehitada.»
Peatreener Andres Toobal: «Esimesesse geimi jätsime kogu emotsiooni. Olime pikalt ees, kõik justkui toimis ja siis üks suur serviseeria, millest me ei toibunudki. Läksime selle rütmiga edasi ja kahjuks tagasi ei tulnudki. Teine geim oli rünnaku poole pealt sellised numbrid, mida pole oma silmaga elu sees näinud (Eesti rünnakuprotsent oli 3% - K.J.) - see oli päris jõhker. Me kaotasime lihtsalt oma pea. See on aga loogiline: kui emotsioonid saavad võitu, siis me ei suutnud enam positiivset mängu mängida.»
Mängu käik:
Eesti algkoosseis: Häli Vahula, Kertu Laak, Kristiine Miilen, Nette Peit, Johanna Sova, Liis Kiviloo, liberod Janelle Leenurm ja Marily Lass.
Eesti alustas mängu hästi – Laagi serviässad andsid meile 7:5 edu, Sova ja Miileni blokk käristas vahe 13:7-le ja 16:8 seisul kasutas Sloveenia peatreener Alessandro Orefice ära oma teise mõtlemisaja. Ent Sloveenia kosus ja jõudis Laagi eksimuse järel kahe punkti kaugusele ning nüüd võttis Andres Toobal mõtlemisaja. Vahula praak lubas vastased 19:18 seisuni, ent Laak lajatas siis täiest jõust ja tegi seisuks 20:18. Ent sloveenlannad jõudsid 21:21 viigini. Edasi mindi punkt-punktis, geimpallini jõudis esimesena Sloveenia ja ka geim läks kahjuks vastasele 25:23.
Teises vaatuses jätkas Eesti samas koosseisus. Teise geimi 2:6 kaotusseisul saatis Toobal Vahula asemele tõstma Melissa Varlõgina. Eesti jõudis 9:9 viigiseisuni, ent uuesti pääses vastane kolmepunktilisse eduseisu (12:9) ja Eesti peatreener kasutas mõtlemisaega. Miileni asemel tuli selles geimis mängu Silvia Pertens. Taas libises Sloveenia eest, nüüd juba viie punkti kaugusele – 18:13. Vahula tuli tagasi mängu. Geim läks kindlalt Sloveeniale, tulemuseks 25:18.
Kolmandas alustas taas algkoosseis, ent Peidi asemel oli platsil Pertens. Seda vaatust läks 9:3 juhtima Sloveenia. Geimi keskel tõi Laagi serviäss Eesti veel kahe punkti kaugusele (16:14). Vahepeal Laagi asemel mängu sekkunud Carmel Varese rünnak tegi seisuks 17:15, ent enamaks meil seekord jaksu polnud ja geim kuulus vastasele tulemusega 25:18.
Tabeliseis:
Kuldliiga süsteem on sel aastal uus: 12 osalevat naiskonda konkureerivad ühisel alagrupiturniiril kõik final four'i kohtade nimel, iga koondis peab kuus mängu. Nii on oluline iga punkt ja iga geim, sest finaalturniiri pileti nimel tuleb võidelda ka nendega, kellega alagrupiturniiril vastamisi ei minda. Korraldajana on finaalturniiri koht kindel Tšehhil, lisaks pääsevad nelja sekka tabeli kolm paremat naiskonda. Kui Tšehhi jõuab esikolmikusse, pääseb turniirile ka neljandaks jäänud koondis.