Götzise kümnevõistluse suurim üllataja ja mõneti ka suurim staar oli 21-aastane Hollandi dekatleet Sven Roosen, kes parandas senist tippmarki 360 punktiga ja platseerus 8517 punktiga kanadalase Damian Warneri järel teiseks.
Götzises teiseks tulnud üllatusmees jätab medališanssidest hoolimata EMi vahele
Kuigi 300 või enama punktiline rekordiparandus pole noorte mitmevõistlejate puhul midagi harukordset – Erki Nool parandas 1995. aastal Götzises oma varasemat tippmarki koguni 482 punktiga – ei viidanud Rooseni puhul miski sellele, et ta võiks olla nõnda hirmuäratavas vormis.
Mullu Austria kümnevõistluse Mekas oma tippmargi 8157 punktini viinud Roosen kontrollis mai esimesel nädalal enda vormi seitsmel erineval alal, kus tegi küll korralikke tulemusi, nihutades muu hulgas näiteks kettaheite (45.78) ja odaviske (63.07) tippmarke, kuid teiste alade puhul mehes säärast plahvatust (veel) näha polnud.
100 meetrit jooksis ta siis 10,81 (rekord 10,58), kaugust hüppas 7.23 (rekord 7.35), kuuli tõukas 14.25 (rekord 15.02), tõkkeid jooksis 14,21ga (rekord 14,12) ja teibas ületas 4.50 (rekord 4.80).
Sihik oli Pariisi olümpia
Kuueaastaselt kergejõustikuga alustanud Roosen rääkis Götzise võistluse eel, et tema esmaseks sihiks on 8260 punkti, mis Hollandi kergejõustikuliidu omapoolne lävend neile dekatleetidele, kes muidu võiks edetabeli põhjal olümpiale peale saada.
«Mu peamine fookus on olümpiale kvalifitseerumine. Olen teadlik, et kümnevõistluses peavad kõik asjad õnnestuma ning alles siis, kui see juhtub, hakkan ma päriselt Pariisi peale mõtlema, kuid see mõlgub mul kindlasti mõtetes. Kui kõik tükid paika sattuvad, on 8260 punkti vägagi tehtav. Tunnen, et see on võimalik, eriti kuivõrd olen tänavu juba häid individuaalstarte teinud,» sõnas Roosen, kelle tippmarki kogusumma Götzise eel oli 8523 punkti.
Tegi seda, millest Lillemets unistanud
Risto Lillemetsa ja Sven Rooseni tippmargid olid Götzise võistluse eel samast puust: meie mehe rekord oli 8156, hollandlasel 8157. Samuti olid analoogsed nende üksikalade tippmarkide kogusummad: Lillemetsal 8595, Roosenil 8523.
Lillemets, kelle kümnevõistluse rekord pärineb 2021. aastast, on viimased paar aastat pidevalt vihjanud, et tema potentsiaal on senisest tippmargist tunduvalt korralikum ja ideaalis võiks ta kokku panna 8500-punktilise võistluse.
Nõnda võibki väita, et Roosen tegi selle tembu nüüd Götzises ära, seda sealjuures veel Lillemetsa silme all. Mis tundeid viis aastat noorema hollandlase saavutus meie mehes tekitas?
«Seda oli väga vahva vaadata! Mulle meeldib, kui mehed niimoodi paugutavad ja panevadki kokku ideaalilähedase võistluse,» sõnas Lillemets.
Ühtlasi leidis Roosen, kes tõusis 8000 punkti meeste klubisse juba neli aastat tagasi, kui tuli Tallinnas toimunud U23 EMil 8056 punktiga pronksile, et Götzise aura võiks teda sellel teel aidata.
«Mul tuleb esineda lihtsalt samamoodi nagu treeningul või mõnel väiksemal võistlusel. Fakt, et Götzises on nõnda palju kaalul, annab mulle lisaenergiat, et veelgi paremini esineda. Eriti veel säärase rahvamassi ees, kes mulle täiega kaasa elab,» sõnas omaaegse 8000 punkti mehe, Londoni olümpial 21. koha saanud Ingmar Vosi näpunäidete järgi harjutav hollandlane.
Täpselt nõnda ka läks. Roosen püstitas Götzise avapäeval tippmargi kõigil viiel alal ning edestas juba laupäeva järel senist rekordigraafikut (8157) 227 punktiga. Teisel päeval piirdus hollandlane küll «kõigest» ühe isikliku rekordiga, kuid plussi teenis ta veel kahelt alalt ja nõnda koguski ta Götzises 8517 punkti.
8517 punkti kogunud Sven Rooseni seeria (rasvases kirjas isiklikud rekordid): 10,49 – 7.48 – 15.03 – 1.91 – 46,64 – 14,18 – 43.88 – 4.70 – 64.06 – 4.20,77.
Ainsana läks Roosen alt kettaheites, kus plussi teenimiseks pidanuks kahekilose vahendi saatma kuus cm kaugemale. Teivashüppes kordas hollandlane senise rekordvõistluse tippmarki, kuid see oli osalt tingitud ka valutama hakanud põlvest.
«Vana vigastus. Lootsime, et meil on see kontrolli all, kuid pärast esimest hüpet 4.70 peal sain valuaistingust aru, misjärel otsustasime riske mitte võtta,» selgitas ta pärast võistlust.
Viimase ala ehk 1500 meetri eel oli Roosenil võimalik püüda veel ka Hollandi rekordit ehk 8539 punkti. Selleks tulnuks tal isiklikust rekordist (4.18,43) joosta sekund kiiremini, kuid sel korral jäi Eelco Sintnicolaasi 2017. aastal püstitatud tippmark veel püsima. Seda kolme sekundiga.
2010. aasta EMi hõbedamees, kes jälgis tänavust võistlust televiisori vahendusel, sõnas kodumaa meediale, et teda valdasid Götzise lõpplahenduse järel kahetised emotsioonid. «Mõistagi on tore endiselt rekordimees olla, kuid tegelikult vajaks see tippmark parandamist. Sven on tore kutt ja suurepärane sportlane ning usun, et ta on peagi selleks sammuks ka valmis,» sõnas kaks aastat tagasi tippspordi jätnud 37-aastane Sintnicolaas.
Loobub OMi nimel EMist
Naastes Rooseni juurde, siis 8517 punktiga ei täitnud ta mitte ainult Hollandi alaliidu OM-lävendit (8260), vaid ka Rooma EM-normi (8260) ja Pariisi olümpia tegeliku normatiivi (8460).
Ometi andis maailma hooaja edetabelis neljandaks tõusnud hollandlane kohe pärast Götzise võistlust teada, et kolme nädala pärast algaval EMil teda ei näe.
Põhjus lihtne: ta soovib olla parimas võimalikus vormis Pariisi olümpial ning nagu ta NOSile antud lühiintervjuus sõnas, polnud Götzises kokku pandud võistlus veel tema ideaalne kümnevõistlus.
«Tundub, et mul on sel suvel veel mille poole püüelda. Seega saab olema põnev,» kostis hollandlane, kelle üksikalade isiklike rekordite uus kogusumma on 8610 punkti.
See, mida ta kavatseb aga esmajoones teha, oli lihtne. Pidu panna! «Olen ülimalt õnnelik. Kavatsen seda saavutust tähistada esmajoones minuga siia kaasa reisinud pere ja sõpradega,» lõpetas ta.
Kümnevõistluse maailma hooaja edetabel
1. Ayden Owens Delerme (Puerto Rico) 8732
2. Leo Neugebauer (Saksamaa) 8708
3. Damian Warner (Kanada) 8768
4. Sven Roosen (Holland) 8517
5. Heath Baldin (USA) 8470
6. Johannes Erm (Eesti) 8462
7. Ashley Moloney (Austraalia) 8367
8. London Victor (Grenada) 8366
9. Devon Williams (USA) 8342
10. Tim Nowak (Saksamaa) 8282