:format(webp)/nginx/o/2024/06/07/16128996t1h4c73.jpg)
Viis aastat tagasi Eesti lipu alla kolinud vasaraheitja Adam Kelly (27) teeb Rooma EMil oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi. Selle eel andis Missouri osariigist pärit ameeriklane intervjuud puhtas (!) eesti keeles, mis, tõsi, oli vürtsitatud paraja aktsendiga.
Keelest aga hiljem, sest esmalt tuleb rääkida ikkagi Kellyst kui sportlasest (mitte väliseestlasest). Tema sinimustvalge alla kolimist võib Eesti vasaraheite jaoks pidada parajaks õnnistuseks, sest enne 2019. aastat oli ala Maarjamaal parajas varjusurmas.
Nagu (endine) spordiajakirjanik Märt Roosna toona ameeriklast (esma)tutvustanud loos kirjutas, oli Eesti meeste vasaraheites aeg justkui seisma jäänud. «Kõigi aegade esikümnesse on sel sajandil murdnud üksnes Martin Lehemets, kes on 67.88ga kümnes, üheksa parimat resultaati on sündinud 31–40 aastat tagasi,» olid viis aastat tagasi kirja pandud read.
188-sentimeetrine ja korralikku mehemõõtu Kelly hakkas seal edetabelis aga kärmelt korrektuure tegema, saates 2019. aasta aprillis vasara 71.34 peale. Pärast Princetoni ülikooli lõpetamist kolis Kelly sealjuures ka Eestisse, et hakata harjutama kahekordse olümpiapronksi Jüri Tamme käe all.
/nginx/o/2024/06/07/16128994t1h6c3e.jpg)
Algus uues riigis ja uue juhendaja all polnud arusaadavalt kõige lihtsam, sest kohaneda tuli siinse kliima-, keele-, kultuuri- ja ka heitetehnika eripäradega. Rääkimata veel 2020. aastal maailma raputanud koroonapandeemiast, mis samuti arenguredelil ülespoole ronimist takistas.
Ent sihikindlalt tööd vihtudes uskus Kelly siiski asjade paranemisse. Kuniks 2021. aasta septembris, kõigest mõni päev enne uue hooaja ettevalmistuse algust, katkes ootamatult treener Tamme elutee.
See mõjus Kellyle arusaadavalt šokina ning asetas mehe ka paraja teelahkme ette, sest Tamme tiiva alla saamine oli ju põhjus, miks ta 2019. aastal Eestisse kolis. Vajaliku päästerõnga viskasid talle Toomas Tankler ja Genro Paas, kellega koos sai ta ikkagi heitmist jätkata. Seda sealjuures jätkuvalt Tamme antud õpetussõnasid järgides.
Nende vilju maitses ta 2022. aasta suve esimeses pooles, kui nihutas järjestikustel võistlustel tippmarki: 71.97, 72.42, kuniks juunikuus lendas vasar juba 74.95 peale.
/nginx/o/2024/06/07/16128997t1hb5b6.jpg)
Samas oli selge, et päris ilma treenerita ja kuklasse talletatud õpetussõnade järgi edasi minna ei saa. Pärast põgusat otsimisperioodi alustas ta 2022. aastal koostööd šveitslase Martin Bingisseriga, kelle abil on praeguseks leidnud erakordse stabiilsuse.
Siinkohal Kelly tänavused tulemused: 73.28, 73.04, 74.33, 72.40, 73.70 ja 72.41. Ühest küljest valmistab säärane stabiilsus vasaramehele rõõmu, teisalt tekitab jällegi tortsi, sest seda soovitud järgmist sammu veel tulnud pole.
«Eks see stabiilsus ole selle pealt tulnud, et olen treeneriga praeguseks juba kaks aastat koos olnud. Esimesel aastal tuli ikka harjuda, kuid praeguseks oleme saanud asju tehniliselt stabiilsemaks, ka füüsiline ettevalmistus on stabiilsem ning teame paremini, kuidas asju teha ja võistlusteks ette valmistuda,» selgitab Kelly.
Kuid lisab kärmelt: «Kõige halvem võistlus 72.40 on küll hea, kuid tegelikult ootan ma veel rohkem. Loodan ikka, et lahkun sellest stabiilsusest ja tõusen võistlustel teisele tasemele. Miks mitte ka siin.»
/nginx/o/2024/06/07/16129017t1hf31a.jpg)
Ehk ideaalis näeks Kelly ennast juba Roomas finaalimehena. Kas see ka õnnestub, on omaette küsimus, kuid vähemalt peas on ta uueks tippmargiks valmis.
«Kui heitsin Saksamaal 73.70, siis pärast video pealt vaadates oli näha, et tehnika oli liiga jõudu täis. Polnud sellist rahulikku minekut, nagu vasaraheites vaja. Ehk ma tean, et õige tehnikaga saab palju kaugemale heita,» sõnab ta, jättes konkreetsed numbrid ja meetrid siiski enda teada.
«Ma ei tahaks selle peale mõelda. Jah, mul on omad lootused, aga kui liiga palju nende peale mõtlen, siis ma ei keskendu enam tehnikale. Pigem teen tehniliselt oma ära ja seejärel vaatan, mis tulemus tuli,» lausub Kelly.
Ent kui finaaliuks jääb sel korral veel suletuks, pole sellestki mehemüraka sõnul hullu. «See võistlus siin on minu jaoks alles esimene samm [sportlasteel]. Mõistagi loodan teha hea võistluse, aga võtan siinse kogemuse endaga kaasa, et järgmine oleks veel parem. Sel aastal on mul ka lootus jõuda Pariisi olümpiamängudele,» kiikab ta ambitsioonikalt tulevikku.
Sportlasjutud räägitud, kõneleme nüüd väliseestlase, Missouri osariigis Columbias ilmavalgust näinud, kuid hoopis Louisiana ja Rhode Islandi osariigis kasvanud Kellyga.
Tema eestlannast ema Annela ja ameeriklasest isa Brian tutvusid USA ülikooli magistrantuuris, pärast mida sinna paikseks jäid ja pere lõid – Adamil on ka (vasaraheitjast) õde Annika Emily.
Päris lapsena käis Adam sageli suviti Eestis, omandades nõnda teatud tasemeni ka eesti keele, kuid kooli minnes üle ookeani retked lõppesid ja keel vaikselt ununes. «Mu vanaema on öelnud, et kõige paremini rääkisin eesti keelt, kui olin viieaastane. Siis olid mul kõik lastelaulud ja muu taoline selge. Ent keskkoolis ja ülikoolis see teadmine kadus, sest ma ei keskendunud enam sellele,» selgitab ta.
/nginx/o/2024/06/06/16127814t1h368b.jpg)
Kuigi arvuliselt on seda raske öelda, siis enne 2019. aastal Eestisse tulemist mäletas ta eesti keeles äkki nii sadat sõna. «See oli selline, «tere», «head ööd», «üks, kaks, kolm» ja «kuidas läheb»,» meenutab ta.
Ent aegamisi on ta oma eesti keele kallal tööd teinud ning praeguseks annab intervjuusid juba täiesti puhtas eesti keeles ja ilma igasuguste probleemideta. Kui kiiresti või raskesti see protsess tema jaoks on läinud?
«Alguses, kui Eestisse tulin ja kui keegi tahtis minuga eesti keeles rääkida, siis eks ma ikka proovisin vastu rääkida, aga esiti oli see ainult paar sõna. Nii ühe-kahe aastaga hakkasin asjadest juba täielikult aru saama, kuid ei osanud ennast veel väljendada.
Esimese teleintervjuu andsin eelmine aasta Poolas, meeskondlikul EMil. Varem olin suhelnud ka kirjutava meediaga, kus sain vahepeal mõned sõnad inglise keeles öelda, millest tehti siis artikkel. Nii et neli aastat,» võtab ta keeleõppe protsessi kokku.
Adam Kelly astub võistlustulle laupäeva hommikul kas kell 11.05 või 12.30, sõltuvalt kumba gruppi ta kuulub. Meeste vasaraheite kvalifikatsiooninorm on 77 meetrit. Kelly isiklik rekord on 74.95, tänavu on ta parimal juhul heitnud 74.33, millega hoiab EMil osaleva 30 sportlase pingereas 24. kohta.
/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)