PM ROOMAS ⟩ Puuduolev teivas EMil debüteerivat Müllat ei morjenda

Marleen Mülla teeb Roomas oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi. Foto: Tairo Lutter

Kui Eesti kergejõustikuliit annaks aasta lõpus parima mees- ja naissportlase kõrval välja ka aasta aktiivseima atleedi autasu, oleks tänavu põhikandidaat sellele teivashüppaja Marleen Mülla.

22-aastane eestlanna tuleb hooaja tähtsaimale võistlusele, milleks Roomas toimuv kergejõustiku EM kahtlemata on, 14 lähte pealt. Sealjuures korra tuli tal ennast proovile panna ka kõrgushüppes, kui ületas veebruaris isiklikku rekordit tähistava 1.69.

USA ülikooli võlu ja valu, võib vist selle kohta tabavalt öelda? Mülla naeratab ja noogutab. «On tõesti tulnud päris palju neid võistlusi kokku, aga tegelikult on keha sellele koormusele päris hästi vastu pidanud,» sõnab Eesti rekordi (4.55) omanik, kerge üllatusenoot hääles.

Seda seepärast, et jaanuaris sisehooaja treeningute-võistlustega alustades andis selg endast veidi märku. «Seljaprobleem on mind tegelikult kogu aeg natukene saatnud, kuigi otseselt millegi tegemist see ei sega,» selgitab Mülla.

Seda iseloomustab ka tõsiasi, et pärast mai keskel USAst Euroopasse tulemist tegi Mülla seitsme päeva jooksul koguni neli starti. «Võib-olla üks võistlus olnuks neist targem vahele jätta, aga kui juba kohapeal olin, siis mõtlesin, et okei, teen ära.

Praeguseks on [seljahäda] siiski päris hästi taandunud ja hetkel ei tunne midagi. Ära ei taha muidugi sõnuda, aga hetkel on tõesti hästi,» sõnab Lõuna-Dakota ülikoolis graafilist disaini tudeeriv eestlanna.

Marleen Mülla stiilinäide. Foto: Tairo Lutter

Mis muidugi alma mater’it puudutab, siis tegelikult peaks Mülla neil päevil võistlema USA üliõpilasmeistrivõistlustel ehk NCAA-l, kuid kuna ta otsustas pärast sisehooaja lõppu võtta redshirt’i ehk vaheaasta – seda meetodit kasutatakse, et õppida/treenida ülikoolis üks aasta kauem – langes see kohustusekoorem ta õlgadelt.

«Pärast sisehooaja lõppus rääkisime treeneriga, et kui tahan võtta ka viienda aasta, siis mul tuleb ka see või järgmine hooaeg redshirt’ida. Kuna selg mulle niikuinii natukene muret tegi, siis otsustasime vahele jätta selle välihooaja, sest kõikide eelduste kohaselt olen järgmine aasta hüppajana ka paremas seisus,» selgitab ta.

Oma rolli otsuses mängis mõistagi ka tänavune, kahe tiitlivõistlusega vürtsitatud suvi. «Üks asi on oma kooli esindamine, kuid teine asi oma riigi. Eestit on ikkagi uhke ja au esindada ning pigem tulen ikkagi siia,» annab Mülla mõista, kus ta seisab tiitlivõistlused vs. NCAA küsimuses.

Marleen Mülla tänavune tippmark on 4.45. Foto: Eero Vabamägi

Oma otsusega, siirduda kolm aastat tagasi USA ülikooli õppima, on eestlanna siiski äärmiselt rahul. «100 protsenti! Seal on õppimine ja treenimine väga hästi ühendatud ja minule see sobib – käingi hommikul koolis ja pärastlõunal trennis. Tiim on samuti toetav ja trennikaaslased ja treener head, mingeid etteheiteid mul pole,» kiidab ta ameeriklaste, olgugi et äärmiselt võistlusterohket lähenemist.

• USA ülikoolide süsteemi lahkas mullu Postimehele antud intervjuus pikemalt ka Karel Tilga treener Jeff Huntoon.

Jõudes jutuga EMi juurde, siis siin on eestlanna eesmärk lihtne: hüpata nii hästi kui võimalik. «Arvan, et kui hästi hüppan, siis võiks finaalikoht reaalne olla, aga mingit pinget ma sellega endale peale ei pane,» sõnab ta.

Arvestades, et Mülla isiklik rekord (4.55) on ühtlasi ka kvalifikatsiooninorm, siis teoorias võiks see tõesti olla tehtav. Ent praktikas on ülesanne veidi keerulisem, sest eestlannal puudub vajaminev teivas, millega seda kõrgust rünnata.

Marleen Mülla saamas kätte oma EMi stardinumbrit. Foto: Eero Vabamägi

Liigselt alaspetsiifilisse detailidesse minemata on Müllal olemas teibad, mille jäikuse aste on 15,5 ja 16,1, kuid 4.55 ületamiseks oleks tal tarvis nende vahepealset: 15,8-t.

Selle laenamise lootuses kirjutas ta EMi eel nii Essex Euroopasse kui ka Soome teivashüpajatele, eesotsas Saga Anderssoniga, kuid paraku tulutult. «Essexist öeldi, et neil on olemas küll 15,6 teivas, aga 0,1-se flex’i vahega pole mul mõtet võtta,» avab Mülla tausta.

Kui üritada eeltoodu inimkeelde panna, siis sisuliselt annab jäigem teivas sportlasele «üles hüpates» parema mineku (teivas vinnab sportlase üles), kuid selle paindesse saamine nõuab jällegi rohkem jõudu (ja kiirust). 

Mülla sõnul saab ta tegelikult ka 16,1 teibast jagu, kuid sellele käigus kipuvad lihtsalt ülejäänud tehnikakomponendid logisema. «Kiirus ja jõud on üks asi, kuid tegelikult loeb ka see, kuidas jooksed teibasse sisse. Samm, millega ära tõukad, peab olema puhas, käsi peab olema üleval,» loetleb ta erinevaid nüansse, misjärel lõpetab siiski lootusrikkalt.

«Elame-näeme. Kui kõik hästi õnnestub, siis olen võimeline sellest ikkagi üle saama,» sõnab ta. 

Marleen Mülla astub võistlustulle laupäeval hommikul kell 11.40. Naiste teivashüppe kvalifikatsiooninorm on 4.55, mis on ühtlasi ka Mülla isiklik rekord. Tänavu on eestlanna parimal juhul ületanud 4.45, millega jagab 30 sportlase pingereas 23.-24. kohta.