PM ROOMAS ⟩ Tiitlivõistlustel vaeslapse rollis olev poolmaraton pakub võimalusi lühema maa meestele

Rooma EMil astub poolmaratonil starti kolm meie meest: Tiidrek Nurme (vasakult), Leonid Latsepov ja Olavi Allase. Foto: tiidrek.ee

Pühapäeva hommikul kell 10.00 astub Roomas toimuval kergejõustiku EMil samaaegselt stardijoonele koguni kolm eestlast. Nimelt kõlab just siis poolmaratoni stardipauk, kus võistlustulle astuvad Tiidrek Nurme, Leonid Latsepov ja Olavi Allase.

Kuigi EMil peetakse ka tiimiarvestust, siis Rooma tänavatel on iga mees ikkagi enda eest väljas. «Paraku ei sarnane poolmaraton korv- või jalgpallile, kus teineteisele söötu anname. Seal tuleb ikkagi enda keha ja võimetega võidelda ning üritada edastada rajal võimalikult palju inimesi edestada,» alustas Nurme kerge huumori saatel.

Ta jätkas: «Kõige olulisem on olla ratsionaalne, arvestada oma treenituse ja siin muidugi ka kliimaga. Need kaks asja kokku pannes tuleb valida tempo ja eks lõpuks ole näha, kes langetas õigeid otsuseid.»

Rooma EMi poolmaratoni rada. Foto: European Athletics

Reedese prognoosi kohaselt peaks stardihetkel ehk kohaliku aja järgi kell 9 olema õhusooja nii 26 kraadi, mis finišihetkeks peaks olema paari pügala võrra tõusnud. Selle kohta torkas Nurme tabavalt, et õnneks oli Eestis viimased kaks nädalat analoogne ilm ning see võiks aklimatiseerumisele kaasa aidata.

Kuigi Latsepov ja Allas teevad Roomas oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüt, siis Nurmele on see ainuüksi kuuendaks EMiks, seda nelja MMi ja kolme olümpia kõrvale. Nõnda on Eesti koondise rajaäärsel personalil ka juba kamaluga kogemusi, kuidas kuuma ilmaga sportlasi toetada: kasututusel on nii jäävestid, jääkuubikutega nokkmütsid, külm vesi kui ka spordijook.

Külm vesi ja jääkuubikutega nokkmütsid on Tiidrek Nurmele juba eelmistest (tiitli)võistlustest tuttavad. Foto: Tairo Lutter

Mida võiks meestelt oodata? Nurme, kelle tippmark 1:02.20 tähistab ka Eesti rekordit, pole tänavu poolmaratoni jooksnud. Küll on tal vöö vahel veebruarikuine Sevilla ja aprillikuine Viini marataon, kus ajad vastavalt 2:14.50 ja 2:18.53. Viinis oli ta poole distantsi aeg 1:06.37.

Latsepov (rekord 1.04,01) on tänavu teinud kolm starti: märtsis Portugalis jooksis ta 1:07.23, aprillis Berliinis 1:06.20 ja mais Helsingis, kus talle sattusid õnnetul kombel jalga ka kalameeste konksud, 1:07.08.

Varem peamiselt staadionijooksudega piirdunud Allase tegigi poolmaratoniga esmatutvust tänavu jaanuaris, kui läbis 21 km Sevillas 1:06.32ga.

Olavi Allase saamas kätta EMi stardinumbrit. Foto: Eero Vabamägi

«Mina olen poolmaratonis suhteliselt toores ja võtsin selle ettevõtmise ette ainult tänu Tiidrekule ja Leonidile, tänu kellele on võimalik siin tiim välja panna. Kuna [Roman] Fosti lõpetas ja Kaur [Kivistik] küll proovis, aga ka samuti nüüd lõpetas, siis jäigi see koht vabaks ja võtsin talvel asja ette.

Sevillas jooksin oma esimese poolmaratoni ja ütleksin, et see õnnestus suhteliselt normaalselt – kuigi seal olid ka ideaalsed tingimused võrreldes praegusega [siin Roomas]. Hetke ilma vaadates teeksin pigem ühe korraliku 1500 m jooksu, aga Sevillast jäi mul hea mälestus sisse ning tekis tahtmine veel joosta.

Eks ole näha, kuidas kuumas hakkama saan. Samas talvel jooksin poolmaratoni ainult halli trennide pealt ja nõnda, et pikad otsad olin teinud ainult lumes. Eks mõlemad on keerulised, aga loodan, et jooksen ka siin suhteliselt okeilt,» sõnas Allase.

Et nii teda kui ka lugejaid harida, uurisime kogenumatelt kamraadidelt, mis on maratoni ja poolmaratoni suurim erinevus? Nurme muigas esiti: «Distants. Poolmaraton on pool maratoni ehk 21,0975 kilomeetrit.»

Eelmisel EMil, kus kavas oli maraton, mitte poolmaraton, platseerus Nurme 11ndaks. 2019. aastal oli ta koguni üheksas. Foto: Tairo Lutter

Pärast seda jätkas aga tõsisemalt: «Selge see, et tegemist pole tiitlivõistluste peaalaga ning MMidel ja olümpiatel seda ei joostagi. Tegemist on 10 km jooksja ja maratonijooksja vahepealse üritusega, kus šansid on ka 10 km jooksjatel. Teistpidi väga pole, et maratonimees läheks 10 km jooksule nendega koos võistlema. Ent niipidi saab: omad šansid on ka lühema maa meestel.»

Latsepov nõustus vanema kolleegiga. «Täiesti nõus. Poolmaraton on keeruline ala, sest vajab nii vastupidavust kui ka kiirust. Niisama, tehes terve talv maratoni trenne, ei õnnestu poolmaratoni kiiresti joosta. Mina tegin maikuus kiiremaid lõike ja võistlesin ka 10 km distantsil - loodan, et see aitab, sest just kiirust on poolmaratonis vaja.»

Oma blogis tõi Nurme välja, et peamine põhjus, miks EMil pole kavas täispikk maraton, peitub tõsiasjas, et kahe kuu pärast on ees ootamas Pariisi olümpiamängud. «Kahte maratoni ühel suvel tippjooksjad ei saa joosta! Siiski jätavad mõned olümpialased Roomas osalemata. Näiteks Belgia maratoonar Koen Naert on öelnud, et kahte jänest korraga püüda ei saa, muidu on oht jääda mõlemast ilma.»

Leonid Latsepov mullu Tallinna maratonil. Foto: Tairo Lutter

Lõpetuseks sai oma 13. tiitlivõistlusel osalevalt Nurmelt uuritud, kas tiitlivõistlused on üldse maratoonarite jaoks olulised või tegelikult loevad rohkem kuus n-ö eliitmaratoni (Tokyo, Boston, London, Berliin, Chicago ja New York) ja nendel osalemine/võitmine?

«Kui rääkida endast, siis tiitlivõistlustel oma riigi eest võistlemine on igal juhul auasi,» sõnas ta ning pakkus, et ainult mõnes üksikus riigis maailmas pole see nii.

«Kui võtame 2016. aasta Rio olümpia, siis seal triumfeeris [keenialane] Eliud Kipchoge (ajaga 2:08.44), kuid kuu aega hiljem jooksid kaks meest Berliini maratonil maailmarekordi lähedase tulemuse. [Etioopialane] Kenenisa Bekele (aeg 2:03.03) ja [keenialane] Wilson Kipsang (aeg 2:03.13) olid siis need, kes võinuks olümpial rahulikult võidu eest rääkida, kuid nende jaoks oli raha olulisem,» tõi ta illustreeriva näite, kuid lisas seejärel veendunult, et enamike jaoks on ikkagi tiitlivõistlused olulisemad.