Kuulitõukaja Jander Heil lahkus Rooma olümpiastaadionilt kahetiste emotsioonidega. Kuigi käeulatuses tundunud EMi finaalipääs jäi tiitlivõistluste debüüdil ikkagi tulemata, õnnestus tal edestada mitmeid endast tugevamaid mehemürakaid.
PM ROOMAS ⟩ Heil EMi debüüdist: hullult ei põrunud, pigem tegi võistlus mind näljasemakski
Heili avakatse pikkuseks EMi kvalifikatsioonis oli 18.71. Teisel katsel saatis ta 7,26-kilogrammise raudmuna 19.14 peale, kuid kolmas ebaõnnestus täielikult. Kuul maandus alla 19 meetri joone ja 27-aastane eestlane ei lasknud seda kohtunikel ära mõõta.
«Esimene katse oli üsna tagasihoidlik, liiga kindla peale tegemine. Tegelikult pidanuks kohe esimesest katsest pisut rohkem riskima,» välkanalüüsis ta pärast võistlust.
«Teine katse oli veidi parem ja pärast seda nägin, et finaali viiv tulemus pole midagi erilist. Oma peas hakkasin seega mõtlema, et see [vajalik katse] tuleb ära teha, kuid kiirustasin peas kohe minema. Viimane katse oli rütmiliselt väga kiirustatud ning ebaõnnestus.»
19 meetri ja 14 sentimeetriga platseerus Heil 29 mehe konkurentsis lõpuks 19ndaks. Finaali pääsemiseks tulnuks tõugata 19.71, mis olnuks teoorias talle jõukohane – eestlase tippmark on 19.81 – kuid siinkohal on paslik rõhutada, et tänavu on meie mehe parim tulemus 19.46.
Mida ta kokkuvõttes tiitlivõistluste debüüdi kohta ikkagi arvab? «Suures pildis ütleksin, et liiga hullult ei põrunud. Oli ju näha, kuidas 21 ja 20+ mehed maadlesid samuti tõsiselt, et üle 19 meetri tõugata. Sai edestatud päris palju neid sportlasi, kellest olin rankingus tagapool,» osutas Heil tõsiasjale, et EMil osalejate arvestuses paiknes ta vastavas tabelis 27. positsioonil.
«Hea emotsiooni andis ja natukene rohkem näljasemaks tegi seegi, et finaalikoht ei olnudki nii kaugel. Debüüdi kohta ei tundnud ma ka väga närvi: tundsin ennast väga hästi ja mugavalt, kohati isegi liiga – väga meeldis!» resümeeris Heil.
Jäädes veel kinni numbritesse, siis kas ja kui palju mõjutas tänast etteastet tõsiasi, et tema treener, norralane Thomas Rosvold ei saanud EMil kohapeal olla ja eestlasele nõu anda?
«Kindlasti olnuks see parem, kui treener kohal olnuks, aga mul oli ka üks endine kuulitõukaja, kellega oleme koos laagrites käinud, abiks. Eks temagi teab seda tõukamise poolt, kuid kvalifikatsioonis pole ka liiga palju mõtet öelda [sportlasele], sest see ajab pea rohkem sassi,» kostis Heil.
Meie mehemüraka järgmiseks suuremaks sihiks on juuni lõpus toimuvad Eesti meistrivõistlused, enne mida kavatseb ta ennast proovile panna veel paaril-kolmel välisvõistlustel. «Eestikad on järgmine suurem eesmärk, sest seal on mängus head punktid,» viitas ta edetabelisüsteemile.
EMi eel avaldas Heil ühtlasi, et tänavune hooaeg on see, kus ta annab (tipp)spordile veel võimaluse. Kuidas vahetult pärast EMi tunne on, kas spordiisu suurenes? «Nagu ütlesin, siis see EM tegi tõesti kohati natukene näljasemaks. Annan sel suvel [spordile] võimaluse ja vaatame, kuidas hooaja lõpetan: palju võistlusi on veel ees.
Ma ei hakka liiga palju ette ennustama: minevik näitab seda, et pole mõtet liiga suuri plaane teha, sest kunagi ei tea, mis ees ootab. Võtan võistlus korraga, hooaeg korraga, eks näis, mis see toob,» jättis ta pikemad tulevikuplaanid siiski lahtiseks.