Kas tänavuse kergejõustiku EMi supertulemused on ikka tõsiselt võetavad?

Jarmo Jagomägi
, Reporter
Copy
Foto: ALEKSANDRA SZMIGIEL

Roomas peetaval kergejõustiku EMil on omajagu kõneainet pakkunud tellingutele püstitatud hüppekastid.

Võistlust võõrustav Stadio Olimpico kuulub iga päev jalgpalliklubide AS Roma ja Rooma Lazio valdusse. Nõnda läks üle 70 000 pealtvaatajat mahutava areeni kergejõustikusõbralikuks muutmiseks tarvis ka veidi nuputamist. Kaugus- ja kolmikhüppekastid asuvad tavapäratult jooksurajast väljaspool, päris tribüüni külje all.

Niigi üsna elastne Mondo tartaankate muutub aga tellingutele asetatud konstruktsioonil veelgi vetruvamaks. Tekib teatud mõttes põrkepalli efekt. Kui õigetele nüanssidele pihta saada, võib see sportlastele anda (suure) eelise.

Foto: Kuvatõmmis Iltalehtist

Heaks näiteks oli laupäevane meeste kaugushüppe finaal. Võidumees Miltiádis Tentóglou pani kokku ühe ajaloo vägevama seeria, lennates kahel korral 8.65 peale, sai ülejäänud kolmel katsel jagu 8.40st.

Hõbeda kaela saanud Itaalia 19-aastane talent Mattia Furlani hüppas 8.38, mis tähistab U20 vanuseklassi maailmarekordit.

Vaatemängule aitab hüplik rada kaasa, aga kas need tulemused on ikka tõsiselt võetavad?

«See ei lõppe siin. Kui uusi reegleid ei kehtestata, muutuvad sellised platvormid tavaliseks ja lisatakse veel põrkavust. Millisel batuudil järgmisena võistleme?» küsis Iltalehti kergejõustikuekspert Arto Bryggare retooriliselt. «Muidugi on tore näha pikki hüppeid, aga tulemused peaks olema võrreldavad ka teiste võistlustega.»

Päris iseenesest tulemused siiski kätte ei kuku. Kiirem rada võib sammu sassi ajada. Näiteks Portugali kaugushüppaja Gerson Baldé ei saanudki finaalis tulemust kirja.

Ilta-Sanomate spetsialist Lauri Hollo lisas: «Selliseid platvorme kasutatakse kuskil linnas või pargis peetavatel promovõistlustel. Aga mitte nii tähtsatel mõõduvõttudel. Mulle see ei meeldi. Hüppekastid peaks olema ikka jooksuradade juures.»

Täna saavad omapäraseid tingimus katsetada Eesti kümnevõistlejad. Tugev kaugushüppaja Johannes Erm tunnistas paar päeva tagasi, et ootabki kõige rohkem just teist ala.

«Ma vaatasin siinset rada, mis on niimoodi tõstetult platvormil, põrkav, ning kauguse eelhüppevõistlus oli samuti päris võimas,» ütles ta, mõeldes salamisi ka Erki Noolele kuuluvale Eesti rekordile 8.10. 

«Jah, ma tean, et olen kunagi selleks võimeline, nagu ka seda, et siin on võimalik kaugele hüpata. Küll ei tea ma, kas see rada ka minule sobib.»

Kümnevõistlus algab täna kell 11.05. Toimuval saab silma peal hoida Postimehe otseblogis.

Tagasi üles