PM ROOMAS ⟩ Katkestanud Õiglane: mõtlesin tuleviku peale, aga olümpiaks on see põlv okei!

Janek Õiglane üritas kõigest väest kümnevõistlust lõpuni teha, kuid haige põlv lihtsalt ei lubanud seda. Foto: Eero Vabamägi

Janek Õiglane jättis Roomas toimuval kergejõustiku EMil kümnevõistluse nelja ala järel kahe kuu pärast toimuvaid Pariisi olümpiamänge silmas pidades pooleli.

Õiglane tegi endale liiga kaugushüppe proovikatsel, kui ta vasaku jala põlv muutus hellaks. Täpsemalt tegi talle liiga siis patella ehk põlvekeder, mis surus end kõõlusele peale.  

«See pole otseselt vigastus, aga lööb kõõluse nii hellaks, et see ei taha töötada ja vajub natukene läbi. Eks meil tuleb leida nüüd viis, kuidas kõõlus võimalikult pehmeks ja mõnusaks saada, et kõrguseks valmis olla,» andis Õiglane esmaspäeva lõunapausil mõista, et kavatseb siiski võistlemist jätkata. «Vorm ja olemine on mmmuah, nagu itaallased ütlevad, lihtsalt mingi põlv... uuuh.»

Janek Õiglane arutamas asju füsioterapeut Risto Jamnesiga. Foto: Eero Vabamägi

Kuulitõuke ja kõrgushüppe vahele jäänud nelja ja poole tunni jooksul lasi ta füsioterapeut Risto Jamnesel enda kallal töötada ning kasutas lisaks Tecari masinat (tegi reielihast pehmemaks, et see patellale ei suruks), kompressioonpükse (viis jalast verd välja), Olfeni ravimiplaastrit (lokaalne valuvaigisti) ja võttis sisse «tavapärase» põletikuvastase tableti.

Seejärel astus ta kell 18.30 taas Rooma olümpiastaadionile, et hakata valmistuma kõrgushüppeks. Kui kõik teised tegid seda proovihüppeid tehes, siis Õiglane istus lõviosa soojendusest pingi peal. «Tegin ainult ühe proovikatse. Ülejäänud aja istusin, et hoida jalga kõikidest võimalikest liigutustest,» selgitas ta. 

Algkõrguseks valis Õiglane 1.84, millest hõlpsalt üle läks. Pärast seda läks ta aga kohtunike juurde ja andis märku, et edasi ta ei hüppa. Pani pika dressi selga, tõmbas seljakoti selga ja suundus riietusruumi. 

Janek Õiglane areenilt lahkumas. Tol hetkel oli tal mõttes veel jätkamine... Foto: Eero Vabamägi

Kui esialgu kardeti juba siis, et meie mees katkestab, siis alguses tuli siiski teade, et seda ta ei tee. End möödus veel nii 50 minutit, misjärel osutus see ikkagi reaalsuseks. Mis vahepeal siis juhtus/muutus? 

«Kui kõrguse lõpetasin, siis mõtlesin, et tahaksin hea meelega ka 400 m joosta. Aga kui panin külma peale, siis tõmbas jala nii kangeks, et sain aru: siin pole mõtet hakata punnitama,» avas Õiglane tausta. 

Ta jätkas: «Ma ütlesin lõunal, et annan endast parima, et kõrgushüppes ikkagi starti tulla. Üritasingi, aga... see hüpe 1.84 peal oli tegelikult väga hea – võinuks isegi 1.90 hüpata. Siis mõelnuks äkki isegi, et teeks edasi. Aga praegu kaotasin nii palju punkte, et mul pole võimalik niikuinii kusagile kõrgele tulla.

Kui mõelda tuleviku peale, siis oleksin põlve lihtsalt katki teinud – kas sellel oleks mõtet olnud? Arvan, et tegin tuleviku suhtes õige otsuse. Praegu, jah, on põlv okei, aga mul on valuvaigistid ka all. Ma lihtsalt ei näe mõtet hullult läbi valu teha,» sõnas nelja ala järel rekordgraafikule (8524) 219 punktiga kaotanud Õiglane.

Janek Õiglane langetas katkestamisotsuse Pariisi olümpiat silmas pidades. Foto: Eero Vabamägi

Õiglane lisas, et tema esialgne jätkamise plaan nägi sealjuures ette kogu kümnevõistluse lõpuni tegemist – seda läinuks tarvis ka Pariisi olümpiat silmas pidades – mitte ainult 400 meetri jooksmist. 

«Teisel päeval olnuks hull ainult teivashüppes ja odaviskes, kus [vasak] on blokijalg. Aga see pole isegi nii hull kui kuulitõukes, kus blokki on valusam teha. Ent need kolm ala (kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe – K. J.) olid jalale lihtsalt liiga koormavad,» selgitas ta.

«Tean, et kui homme ärkan, siis on jalg väga-väga hell. Arvan, et ei saa isegi kõndida, aga nii on enne ka olnud. Ma enam-vähem tean, mida pean sellega tegema. Lihtsalt nõme on sellisel momendil katkestada,» palus ta kõikidelt pöidlahoidjatelt vabandust.

Janek Õiglane teab, mis valu teda teisipäeva hommikul ees ootab. Foto: Eero Vabamägi

Vahetult pärast katkestamisotsust kirjutas Õiglane ka juba dr Madis Rahule, et uurida, mida ja kuidas edasi käituda. Samamoodi andis esimesed ravi-/taastumissoovitused talle ka füsioterapeut Risto Jamnes. 

«On erinevaid harjutusi, et seda kõõlust tugevdada ja pinget sellest välja võtta. Väga palju asju on, mida teha. Olen selles punktis varem olnud ja ma ei kõhkle, et olümpiaks on selle põlvega okei,» käis dekatleet välja julge veksli. 

Sealjuures kamraadidele Johannes Ermile ja Risto Lillemetsale olla ta veel julgemalt hõisanud: Pariisi olümpial kordab ta kõrgushüppes kindlasti oma rekordseerias üle mindud 2.02 ning kavatseb rünnata isegi isiklikku rekordit tähistavat 2.05!

Janek Õiglane käis semudele välja julge veksli. Foto: Eero Vabamägi

Kui ta muidugi olümpiale peale saab, sest...

Eesti Kergejõustikuliidu statuut sätestab, et Pariisi sõidavad mitmevõistlejad, kes on täitnud kas normi või saanud OM-pileti edetabeli alusel. 

Õiglasel on OM-norm (8460) eelmisest suvest küll täidetud, kuid...

Seesama statuut lisab, et mitmevõistleja peab olema 2024. aastal võistelnud vähemalt üks kord kümnevõistluses.

See oli ka põhjus, miks Õiglane soovis esialgu Roomas nui neljaks lõpuni tulla.

Tõsi, selleks, et too lisaklausel käiku läheks, peaks keegi korrektsel viisil ka Pariisi peale saama. Nende ridade kirjutamise ajal (ehk kui EM veel käib) on Risto Lillemets näiteks esimesena joone all. Samamoodi evib šansse mullu operatsioonil käinud, ent vaikselt vormi koguv Maicel Uibo.

Pole sugugi välistatud, et Johannes Ermiga koos näeb Pariisi olümpial ka Risto Lillemetsa. Foto: Eero Vabamägi

Eelpool kirjeldatud olümpia virvarri kohta ütles Õiglane järgnevat: «Kui Risto teeb minust rohkem punkte, siis ta saabki peale ja minul pole selle vastu midagi. Aga seni kuni ta ei tee….

Mina olen, vähemalt omast arust, näidanud see aasta vormi ja kui kergejõustikuliit või Eesti Olümpiakomitee otsustab mind mitte saata, [ja saata keegi,] kellel on vähem punkte kui minul, siis ma olen üsna pettunud. Sest ma näitasin praegu, et olen vormis.

Ma tean, et liigun õiges suunas ja mul on ka kaks sarnast situatsiooni juba olnud. [2022. aasta Oregoni] MMil olin kergelt vigane, tulin võistluselt ära, pärast mida tulin [EMil] medalile. Eelmine aasta oli samamoodi: Eesti meistrivõistlustel lõpetasin, pärast mida tegin [Budapesti MMil] isikliku rekordi. Ma tean, kus olen: tean, et olen heas vormis ja liikumas õiget rada pidi. Kui ma olümpiale saan, siis mina lähen isikliku rekordi peale.»

Olgu lõpetuseks fikseeritud ka Õiglase nelja ala tulemused Rooma EMil: 100 meetrit jooksis ta 10,97 (rekord 10,89), kaugust hüppas 7.34 (rekord 7.47), kuuli tõukas 14.76 (rekord 15.50) ja kõrgushüppes jäi olude sunnil tulemuseks 1.84.