/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/10/16138656t1h3435.jpg)
Kümnevõistleja Janek Õiglane hoiab Roomas toimuval kergejõustiku EMil kolme ala järel 2538 punktiga 11. kohta. Isikliku rekordi graafikust (8524) jääb ta maha 58 silmaga.
PM ROOMAS ⟩ Õiglase kohale tekkisid küsimärgid: tunne ja vorm on mmmuah, aga see põlv...
Õiglase tulemuste juurde jõuame, kuid esmalt tuleb rääkida tema tervisest. Kaugushüppe teise katse järel oli isegi televiisorist näha-kuulda, kuidas meie mees ronis kastist välja lonkaval sammul ning lausus: «See on valus.»
Mis siis täpselt juhtus? «Kaugushüppega pole mul varem probleeme olnud, aga kohe esimesel proovikatsel panin jala liiga kaugele ette, lõi siin hellaks,» osutas ta vasaku jala põlvele.
/nginx/o/2024/06/10/16138621t1h8a2c.jpg)
Pärast seda võttis Õiglane plaani, et piirdubki kaugushüppes kõigest ühe katsega. Aga oh seda häda, kui avakatsel läks kirja 7.34. «Olin selle tulemuse peale väga üllatunud, sest see tundus tavaline seitsme meetri hüpe. Ma ei tundnud ennast üldse mugavalt ja sain vaevalt pakule pihta,» lausus ta muigamisi.
Säärase lennu põhjuseks oli siis Rooma olümpiastaadioni hüppekastide tehniline lahendus – need on ehitatud platvormile, mistõttu on hoovõturada erakordselt põrkav. «Siis tundsingi, et kui sellise hüppe pealt [tuli 7.34], siis teen ühe ikka veel,» jätkas Õiglane.
«Ma pole kunagi sellise vetruva raja pealt hüpanud, mistõttu tuli ikkagi teist korda proovida ja anda endast parim. Seda juhtub äkki korra elus, et saad sellise asja pealt hüpata. Aga teisel katsel ei lasknud hoojooksu üldse normaalselt teha,» sõnas ta 6.98 õhulennu kohta. Kolmandat katset Õiglane kaugushüppes enam ei teinudki.
/nginx/o/2024/06/10/16138620t1ha483.jpg)
Kuivõrd meie mees tunnistas juba enne võistlust ausalt, et läheb EMil starti konservatiivse lähenemisega – kui kuskilt-miskit valutab, siis astub ta Pariisi olümpiat silmas pidades kõrvale – siis...?
«Ei-ei, kõrgushüppes tulen ma kindlasti starti,» kostis Õiglane resoluutselt. «Ma pole see mees, kui midagi on viga, siis kõnnin lihtsalt eemale. Lähemegi nüüd [füsioterapeut Risto] Jamnesega möllama. Kindlasti annan endast kõik, et õhtuks valmis olla.
Kui saan tänase päeva tehtud, siis homme on lihtsam – pole ala, mis kehvemaks või valu suuremaks teeb. Kõrgushüpe on see suurim riskikoht. See, et seal hakkab tunda andma, on tavaline – juba 10–12 aastat on valu olnud-läinud. Ma lootsin lihtsalt, et kaugushüppes sellist momenti ei teki.»
/nginx/o/2024/06/10/16138631t1h0afd.jpg)
Täpsemalt teeb Õiglasele häda siis hüppaja põlv: patella ehk põlvekeder surub end kõõlusele peale. «See pole otseselt vigastus, aga lööb kõõluse nii hellaks, et see ei taha töötada ja vajub natukene läbi. Eks meil tuleb leida nüüd viis, kuidas kõõlus võimalikult pehmeks ja mõnusaks saada, et kõrguseks valmis olla,» püsis Õiglane siiski optimistlik.
Seda seepärast, et tulemuste mõttes on ta igati okeis hoos. «Vorm ja olemine on mmmuah, nagu itaallased ütlevad. Tõesti, ülimõnus on olla. Lihtsalt mingi … põlv, uuuh,» väljendas ta siirast frustratsiooni.
/nginx/o/2024/06/10/16138655t1h57f0.jpg)
Kui rääkida teistest aladest, siis 100 meetrit läbis Õiglane 10,97ga, kuulis läks parimal katsel kirja 14.76. «100 oli väga mõnus. Minu puhul olen kõigega, mis alla 11 sekundi, väga rahul. See tähendab, et vorm ja kiirus on hea.
Kuulitõuge on jällegi ala, kus olen viimased kaks aastat treeningutel kõige rohkem maadelnud. Ilma naljata, ma ei saa vahepeal isegi 13 meetrit kätte. Tunne on küll hea, aga lihtsalt ei pane tehniliselt asju kokku. Seega kõik üle 14.5 on väga hea, 14.76 lausa tipp-topp,» lõpetas Õiglane esmaspäevalõunase kiirkokkuvõtte.
/nginx/o/2024/06/10/16138530t1hecb4.png)