/nginx/o/2019/03/19/11877979t1hdd8c.jpg)
/nginx/o/2024/06/14/16150624t1h68ce.jpg)
Eesti kümnevõistlusel on taas pidupäevad. Johannes Ermist sai seitsmes mees 8500 punkti ületanute klubis. Tema Euroopa meistrivõistluste võidusumma 8764 punkti ei jää enam liiga kaugele ka Erki Noole nimel olevast Eesti rekordist (8815).
Erki Noolega puust ja punaseks: kümnevõistluse võrrandis on tohutult muutujaid
Kas 23 aastat tagasi tolle summani jõudnud Noole meelest võib rekord peagi kukkuda? «Ükski asi pole jääv. Kõik rekordid langevad ühel hetkel,» vastas Nool muheldes. «Aga millal see kukub, on väga raske ennustada.»
Järgmine võimalus avaneb juba juuli lõpus algavatel Pariisi olümpiamängudel, kus kümnevõistluse peetakse 2. ja 3. augustil. Suur tiitlivõistlus koos sellega kaasneva pingega pole tavaliselt tippmarkide püstitamiseks kõige mugavam koht. Samas on kümnevõistlejad läbi ajaloo suutnud tõestada vastupidist, sest neiks võistlusteks rihitakse tippvorm.
Meenutame kasvõi kolm aastat tagasi peetud Tokyo olümpiat, mille võitis kanadalane Damian Warner kõrgeklassilise 9018 punktiga. Noole Eesti rekord sündis aga 2001. aasta MMil. Aasta varem oli ta võitnud Sydney olümpia 8641 silmaga.
Eestlasi aitab edasi ka sisemine konkurents
Erm jõudis nüüd Eesti tippmargist 51 punkti kaugusele, saades teiseks 8700 punkti piiri ületanud eestlaseks. Nool näeb, et nii Erm kui ka mullusel MMil isikliku rekordi 8681 silmani viinud Karel Tilga on võimelised tema tulemuse üle lööma.
«Hea on asjaolu, et Juss ja Karel ei võistle mitte ainult oma numbrite ja välismaiste konkurentidega, vaid ka omavahel. Samuti on viimasel ajal häid tulemusi teinud [Janek] Õiglane, [Maicel] Uibo. Sisemine konkurents aitab alati edasi, neil on ora tagumikus. Mina võistlesin iseendaga,» ütleb Nool.
Erm parandas isiklikku marki ligi 300 punkti võrra (eelmine oli 8484) ning sealt uut hüpet on juba oluliselt raskem teha. «Praegu tundub, et tal õnnestusid kõik alad, ühtegi altminekut polnud. Kümnevõistluses määrabki see väga palju, kui hästi sa suudad kõik kümme ala kokku panna. Lisaks on rekordite jaoks vaja head tuult, head vormi, natuke õnne. Võid olla üliheas vormis, aga kui sind tabab ebaõnn, siis tipptulemust ei tule,» seletab Nool, kel isiklikust karjäärist rikkalik kogemustepagas.
«Näiteks hüppad kauguses esimese katse paku tagant, pärast seda aga tuul pöördub, hakkab vastu puhuma. Kaotad näiteks 30 sentimeetrit, mis tähendab suurt punktihulka. Lisaks on kümnevõistluses emotsionaalne foon hästi tähtis. Kui jooksed 100 meetris isikliku, aga seejärel kaugus ebaõnnestub, ei ole hea jätkata, «duh» võib kaduda. Mitmevõistluses on punkte kaotada oluliselt lihtsam kui võita!» toob olümpiavõitja välja aegumatu tõetera.
Ermil on hea võistlejanärv
Aga ikkagi – kas Pariisis võiks Eesti rekord langeda, kui Erm ja Tilga saavutavad hea vormi ja teineteist tagant suruvad? «Tegelikult oleneb igal võistlusel palju ka sellest, kuidas teistel läheb, milline on võistluse üldine atmosfäär. Kui kõik mehed hästi teevad, tähendab see ühtlasi, et tingimused on head. Rekordi ületamise potentsiaal on nii temal kui ka Tilgal olemas, aga Pariisi olümpiastaadionil ootavate olude kohta ei oska ma praegu midagi arvata.»
Kas Nool nägi mõne aasta eest ette, et Erm hingab ühel päeval tema rekordile kuklasse? «Kui keegi teeb 8300 punkti, on väga raske ennustada, kuhu ta jõuab. Näiteks Chris Huffins ja Jon Arnar Magnusson (Noole omaaegsed konkurendid – V.A.) olid supereeldustega, aga endast kõike kätte ei saanudki. Magnussonil polnud ühtegi nõrka ala,» toob Nool näite.
Huffins jõudis karjääri jooksul 8694 punktini, kuid tema kümne ala isiklike rekordite kogusumma küündis 9200 silma alla ehk ta ei suutnud kokku panna ideaalilähedast kümnevõistlust. Magnussoni parimaks jäi 8573 punkti.
Küll rõhutab Nool: Ermil on hea võistlejanärv! «Paljudel ei ole seda. Temale aga võistlemine, tiitlivõistlus sobib. See pole samuti vähetähtis,» märgib Nool, kes ka ise oli tuntud hea närviga sportlasena.
Rooma EM tõestas Noole sõnu. Nii kuulitõukes kui ka odaviskes saavutas ta parima tulemuse viimasel katsel, võites mõlemal alal nõnda kõvasti punkte juurde. Teivashüppes saabus kõrgusel viis meetrit kriitiline hetk, sest kaks katset oli ebaõnnestunud. Ent kolmandal sai Erm hakkama ning seejärel alistus veel kaks kõrgust. Ehk ta võitis ligi 100 punkti võrreldes sellega, kui poleks viiest meetrist jagu saanud. Avaalal 100 meetris tehti kaks valestarti, ent Erm säilitas rahu ja püstitas isikliku rekordi.
Meil on usk, et võime kümnevõistluses läbi lüüa
Eile Postimehes avaldatud kolumnis kirjutab endine kergejõustikutreener Jaanus Kriisk sellest, et Eesti kümnevõistlus võidab medaleid juba üle saja aasta, mis näitab pikka-pikka järjepidevust. Noole mõtted Eesti kümnevõistluse edukusest lähevad kokku Kriiski omadega.
«Meie treeneritel on olemas teadmine, kuidas selle ala sportlasi treenitakse. Samuti on oluline asjaolu, et lastel on eeskujud. Kui Nool tegi, oli poistel eesmärk saada Nooleks, kümnevõistluse olümpiavõitjaks. Hispaanias tahavad kõik poisid saada Rafael Nadali tasemel tennisistiks. Edu toob igale alale juurde tähelepanu ja motiveerib.
Samamoodi on meil läbi aegade olnud usk, et võime kümnevõistluses läbi lüüa. Kui kõik kümneaastased lapsed tahavad joosta 100 meetri maailmarekordi, siis veidi vanemaks saades tekivad juba kõhklused, et kas eestlane ikka saab 100 meetri maailmarekordit joosta.
Kui oled 16–17-aastane ja harjutad mitmevõistlust, siis aga näed, et eestlased teevad ühel päeval tegusid nii olümpiamängudel kui ka teistel suurvõistlustel. Meil on eeskujud, traditsioonid, teadmised. Ja ka TV 10 Olümpiastardi süsteem arendab meie lastes mitmekülgsust ja hoiab mitmevõistlust,» räägib Nool.
Ta rõhutab, et sport on valdkond, kus numbrid ei valeta. Ja numbrid tõestavad mitmevõistluse spetsiifilisust, erilist kohta kergejõustikumaailmas.
«Näiteks Suurbritannia on võimas kergejõustikumaa, aga seal pole läbi ajaloo vist kümmetki 8000 punkti meest. Samas oli neil maailma kõigi aegade paremaid kümnevõistlejaid Daley Thompson (püstitas perioodil 1980–1984 neli maailmarekordit ja viis selle praeguse punktitabeli järgi 8847ni – V.A.), kes oli aastaid brittide iidol.
Meil on aga läbi ajaloo teinud seitse meest üle 8500 punkti ning vahepeal oli kaheksal mehel tegevsportlastest isiklik rekord üle 8000 silma. See tähendab, et me teeme midagi õigesti. Loodan, et me ei jää selle eufooria valguses loorberitele puhkama ega unusta, et järjepidevuse hoidmiseks peab noortega iga päev tööd tegema,» manitseb omanimelist kergejõustikukooli juhtiv Nool.