KES TA ON? ⟩ Teises klassis mõõga haaranud Embrich on poodiumidel käinud juba 26 aastat

Kuigi lõviosa Irina Embrichi (esiplaanil) medalitest on tulnud naiskonna koosseisus, on ta ka erakordselt hea individuaalne vehkleja. Nagu tänavune EM ka elavalt tõestas! Foto: Konstantin Sednev

Eesti vehklemise käilakuju Irina Embrich tõestas, et vanus on kõigest number, kui krooniti 43-aastaselt esimest korda individuaalselt Euroopa meistriks!

Vanameister Embrichita ei kujuta Eesti vehklemist enam isegi ette, kuid kõik võinuks minna teisiti. Esimese spordialana üritas ta lasteaias näppu võtta sportvõimlemist, kuid treeningutel valitsenud range kord – «treenerid karjusid, nutsin pidevalt,» on ta meenutanud – eestlannale ei istunud.

Seejärel vahetas klaverihuviline Embrhich sportvõimlemise iluvõimlemise vastu, mis talle palju rohkem meeldis. Ent esimeses või teises klassis tuli tema kooli, Tallinna 6. keskkooli noori vehklemistalente avastama Samuil Kaminski.

Nõnda haaraski Embrich piltlikult öeldes ühte kätte kurika ja teise mõõga ja teenis mingi aeg kahte isandat korraga.

Ühel hetkel, nii 11-12-aastaselt hakkas vasakukäelisus teda aga iluvõimlemises segama – tema hüppas grupiharjutustest ühele, teised teisele poole –, mistõttu otsustas võimlemistreener hoolealuse Kaminskile üle anda. 

Tagantjärele targana öeldes ainuõige otsus, sest lisaks äsjasele Euroopa meistri tiitlile on tallinnlanna ju ka olümpiavõitja ja maailmameister!

Embrich on Liidu lõpuaja uudse lähenemise esimene vili

Kuigi 1980ndate lõpus valitses meil relvaliigina peaasjalikult florett, nägi Samuil Kaminski toona naiste maailmavehklemise arengusuundadest – 1988. aastal kuulus epee esmakordselt naiste MMi kavva ja oli teada, et 1996 jõuab relvaliik ka olümpiale – ja Eestis tehtud alavalikutest, et mõistlik on panustada epeele.

• Loe ka: Eestile kaks olümpiakulda toonud relv unustati igaveseks

Nõnda käiski ta spetsiaalselt noori otsimas, keda maast madalast just selle relvaliigiga treenida. Niimoodi, koolidest uusi vehklemistalente otsides, «koperdas» ta otsa ka toona Zamkovaja perenime kandnud Embrichile.

«Ira oli kindlasti meie esimene naisvehkleja, kes kohe epeest alustas,» on Kaminski öelnud. «See tähendab, et me kasutasime relvana floretti kui kaalult kergemat, aga õppisime epeetehnikat. Floretirefleksid võiksid epeed hiljem segada.»

Kaminski ja Embrichi koostöö kestis järjepidevalt kuni 2004. aastani, pärast mida lahkus treener Norrasse. Pärast seda on nad omavahel aga samamoodi ühendust hoidnud ning võimaluste piires koos harjutanud.

Esimene täiskasvanute medal tuli 2002. aastal 

Seda, et ta on fenomenaalselt hea vehkleja, demonstreeris Embrich juba juunioride seas, kui tuli 1999. aasta EMil individuaalselt hõbedale. Samas vanuseklassis pistis ta naiskonna koosseisus taskusse veel ka MM-hõbeda (1999) ja kaks EM-pronksi (1998 ja 1999)

Täiskasvanute seas tuli Embrichi esimene läbilöök samuti naiskonnaga, kui ta tõusis koos kamraadidega 2002. aasta MMil poodiumi teisele astmele. Esimene individuaalne õnnestumine tiitlivõistlusel tuli tal 2006. aastal, kui Embrichile riputati MMil kaela hõbemedal.

Kuigi lõviosa autasudest ongi tulnud naiskonna koosseisus, on tal ette näidata ka neli individuaalset medalit (MM-hõbe ja -pronks, EM-kuld ja -pronks). Kokku on Embrich tiitlivõistlustelt teeninud 14 medalit – 1 x OM-kuld, 1 x MM-kuld, 3 x MM-hõbe, 1 x MM-pronks, 3 x EM-kuld, 2 x EM-hõbe, 3 x EM-pronks, –, millega on Eesti aegade edukaim olümpiasportlane.

Lisaks erinevatele medalitele võib tema vitriinkapist leida veel ka Valgetähe III klassi (2019) ja Valgetähe II klassi teenetemärgi (2022), 2007 valiti Embrich ka Eesti aasta naissportlaseks. Kuldse Kristjani on ta viis korda teeninud ka parima võistkonna liikmena (2002, 2013, 2014, 2017 ja 2021). 

Sportlaskarjääri kõrvalt on Embrich lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ka keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia eriala (vil 2004), 2021. aastal valiti ta ka TalTechi aasta vilistlaseks.

Lisaks on Embrich eduka sportlaskarjääri kõrvalt üles kasvatanud ka tütre Maria, kes nägi ilmavalgust 2006. aastal.