Õpilase löömise eest süüdi mõistetud treener kaebab otsuse riigikohtusse

Riho Rannikmaa Foto: Marianne Loorents

Tartu ringkonnakohus muutis osaliselt õpilase löömise eest esimese astme kohtuastmes süüdi mõistetud judo- ja sumotreener Riho Rannikmaa karistust.

Tartu kohtute pressiesindaja välja saadetud teatest selgub, et Tartu ringkonnakohus nõustus Viru maakohtu eelmise aasta 1. novembril tehtud otsusega, et Rannikmaa on süüdi teise inimese kehalisel väärkohtlemisel valu põhjustamises.

Samas leiab ringkonnakohus, et Rannikmaa pole kannatanule tervisekahjustusi tekitanud. Sellest tingituna muutis ringkonnakohus mehele mõistetud karistust ja esimeses astmes tekkinud kohtumenetluse kulude jaotust.

Rannikmaa leer pole aga otsusega rahul. Avaldame tänase pressiteate täispikkuses:

Uued riskid treenerite töös!

Eilse (23.09.2024) Tartu ringkonnakohtu otsuse lõpptulemusega ei saa kindlasti rahul olla. Ringkonnakohus siiski kinnitas tõenditele tuginedes, et lugupeetud treener ei ole õpilast rusikaga löönud, veel vähem selle tagajärjel väidetavat muhku pähe tekitanud.

Kohus kinnitas, et hoota kaugushüpet ei saanud trennis edasi teha. Õpilane oli maas matil istudes ja seljaga tegevuse poole, paiknedes maandumissektorile liialt lähedal, jutustades samal ajal kaasõpilasega. Nii rõhutas ringkonnakohus, et üldteada on asjaolu, et kui üks inimene kukub teisele otsa, saavad tõenäoliselt mõlemad haiget. Treeneril on õigus otsustada, kas olukord on harjutuse tegemiseks piisavalt ohutu.

«Just ohutu ja turvaline spordikeskkond kaitseb spordis osalejaid. Ka spordiseadus paneb treenerile kohustuse tagada ohutus treeningul. Võib ette kujutada, millised tagajärjed ja isegi rasked vigastused võivad tekkida täis hooga kaasõpilasele peale maandudes,» teatab Rannikmaa kaitsja Kristjan Tuul.

«Sel põhjusel pidigi treener loetud sekundite jooksul kiirelt reageerima, juhtimaks õpilase tähelepanu ohtlikule olukorrale, valides kahest ohtlikust olukorrast välja tulemiseks olematute tagajärgedega tegevuse – puudutas ühe korra kõverdatud sõrmenukiga õpilase kukalt,» märgib advokaat.

Ringkonnakohtu hinnangul põhjustas eeltoodu õpilasele hetkelist valu, mistõttu kohus jaatas kehalise väärkohtlemise ehk kuriteo toimepanemist. «Selles osas kohtuvaidlus jätkub ning Riho Rannikmaa on otsustanud esitada kaebuse riigikohtule,» teatas vandeadvokaat Tuul.

«Oleme algusest peale olnud seisukohal, mida ringkonnakohus ka möönis, et treeneri eesmärk oli õpilase tähelepanu juhtimine ja ühestki välisest asjaolust ei nähtu, et lööki oleks rakendatud suuremat jõudu. Seda kinnitab ka fakt, et olukord lahenes kiirelt ning trenn jätkus tavapärases rütmis hüppamiste, maadluse ja mängudega. Kõike seda tegi laps kaasa, kurtmata kordagi valu üle,» kinnitab kaitsja.

«Tõsise trauma puudumist kinnitab veel asjaolu, et treeningu lõppedes premeeriti õpilast kõige pikema hüppe eest kommidega, mida ta võttis vastu naeratades,» lausub Rannikmaa.

Tuule hinnangul on järgnevalt soodne moment mõningaid koosseisu kitsendavaid lisatunnuseid arvesse võttes filtreerida karistusõiguse kui ultima ratio abinõu vaateväljast välja käitumisaktid, mis sinna ilmselgelt ei peaks kuuluma. Kui isegi jaatada hetkelise valu tundmist, siis seadus ei nõua kriminaalkorras reageerimist iga valu korral, mille kõrvaldamiseks piisab tükist jääst või lihtsalt plaastrist.

Samuti muutub süüdimõistva kohtuotsuse korral sajandeid eksisteerinud kontaktalade aga samuti enamiku pallimängualade, mis veel hokist rääkida, treenimise metoodika. Harjutust õpilase peal ette näidates, õpilased omavahel võtteid treenides või läbimurdeid harjutades võivad nii treener kui õpilased ühe treeningu jooksul põhjustada teineteisele korduvaid hetkelisi valusid. Pretsedendi loomise korral satuvad treenerid ja õpilased iga päev potentsiaalselt kriminaalmenetluse subjektideks. Treening muutub sisuliselt virtuaalseks.