JÄRELVAADATAV ⟩ Kolmandat puhku EOK presidendiks pürgiv Sõõrumaa tutvustas programmi ja meeskonda

Alates 2016. aastast Eesti Olümpiakomiteed presidendina juhtinud Urmas Sõõrumaa taotleb reedel toimuvatel valimistel kolmandat nelja-aastast ametiaega. Täna tutvustas suurettevõtja Kalevi ujulas oma valimisprogrammi ja meeskonda.

«Eesti riigis tuleb eelkõige lähtuda seadustest ja seadus ütleb, et spordielu riigis korraldab riik. Järgmisena kohalikud omavalitsused ja spordiorganisatsioonid. EOK on kodu spordi- ja liikumise katuseorganisatsioon. Minu programm käsitleb kõiki neid tasandeid, mida riik on kinnitanud spordipoliitika alustena.

Sealne esimene punkt: liikumisharrastus on kogu sporditegemise põhivundament, annab rahvale tugevama tervise ja loob sportliku meele, mille peale on võimalik ehitada saavutus- ja tippsporti,» sõnas Sõõrumaa pressikonverentsil.

Temaga koos istusid laua taga kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool ja ministritest poliitikud, käsipalliliidu president Kristina Kallas ja võrkpalliliidu president Hanno Pevkur.

Urmas Sõõrumaa detailsem programm

EOK strateegilised eesmärgid ja prioriteedid

EOK strateegiline eesmärk on tagada koos riigiga konkurentsivõimeline keskkond tippspordi arendamiseks ja Eesti väärikaks esindamiseks, laiapõhjaliseks saavutuspordiks ning tippspordi järelkasvuks ja elukvaliteeti ning tervena elatud aastate kasvu mõjutavaks liikumisharrastuseks.

Eesti spordipoliitika visioon ja eesmärk aastani 2030

Aastal 2030 vastab Eestimaa inimeste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele. Liikumisel ja spordil on oluline kasvav roll eestimaalaste elujõu (TAHE) edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Eesti riigi hea maine rajaneb elujõulisel ja väärikal elanikkonnal, kelle sporditegevus, saavutused ning esindatus on rahvusvaheliselt tunnustatud.

Põhimõtted ja väärtused

Liikumine ja sport on Eestis sotsiaalselt ja majanduslikult oluline tulemusvaldkond, mille arengut suunab riik.

Liikumine ja sport rajanevad järgmistel väärtustel:

• aus mäng
• ühtekuuluvus
• kaasamine ja avatus
• tervislik ja aktiivne elu

Prioriteetsed arengusuunad

Tippsport - Team Estonia (TE)

Tippsport on võistlusspordi äärmuslik vorm

TE tulevik:

- TE peaks olema eraldiseisev SA, et olla globaliseeruvas maailmas fokusseeritud ja paindlikum, kui talle loomisel (2019) pandud ülesannetes;

- TE eesmärk on OM-idel, MM-idel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine, tuua Eesti riigile tuntust ning avaldada positiivset mõju meie elanikkonna sportimisele;

- TE on Eesti tippspordi toetamise süsteem, et tagada kõik vajalik maailma absoluutses tipus läbilöömiseks (treenerid, teadus ja tehnoloogia jne);

- TE toetab eelkõige neid sportlasi, kelles on ainest tipus läbilöömiseks, keskendudes nii täiskasvanutele, juunioritele kui ka noortele ning valiku otsuste tegemisel kaasatakse ekspertarvamusi ja tänapäevaseid tehnoloogiaid.

Saavutussport laiemalt

Saavutusspordi eesmärk on eelkõige tagada võistlusspordi laiapõhjaline kandepind.

Saavutusspordi arendamisel on prioriteediks laste ja noorte mitmekülgne treeningtegevus spordiklubides ja spordikoolides.

1. Väärtustada laste ja noorte sihipärast sporditegevust ja täiendada selle valdkonna toetussüsteeme.
2. Luua ja arendada piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi.
3. Leida täiendavaid vahendeid Audentese spordikoolile tipptasemel treenerite palkamiseks ja kõrgtasemel treeningtehnoloogiate omandamiseks.
4. Tagada saavutussportlastele laiapõhjaline tugiteenuste kättesaadavus.
5. Luua tippsaavutustele orienteeritud sportlastele kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks.
6. Arendada tippspordi konkurentsivõime tagamiseks spordivaldkonna teadus- ja arendustegevust. Teha aktiivset koostööd ülikoolide ja spetsialistidega, et kaasata treenimiseks kaasaegseid tehnoloogiaid ning spetsiaalseid treeningsimulaatoreid.
7. Töötada välja strateegia, kuidas leida talente neile traditsioonilistel ja sobivatel spordialadel.
8. Leida võimalus toetada uute ja meie rahvusele sobivate spordialade arendamist rahvusvahelistel tiitlivõistlustel läbi löömiseks, näiteks 3x3 korvpall, rannavõrkpall, seinaronimine jne.

Strageegilised eesmärgid ja prioriteedid

Liikumisharrastus ehk massisport 

Terve ja liikuv rahvas on eduka ja õnneliku ühiskonna alus. Toetades massisporti ja laiapõhjalist spordiga tegelemist koolis, loome laia baasi andekate sportlaste valikul.

Koolispordi toetamisega anname täiendava mahu meie treenerkonna hõivatusele ja spordirajatiste efektiivsele kasutamisele.

Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas (400 000 inimest) teadlikult. Et jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, peaks aastaks 2028 liikuma teadlikult vähemalt 600 000 eestimaalast. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmadele võimalikult sobivad sportimis- ja liikumistingimused.

Tõhustada Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse tegevust koos spordiühinguga Jõud, Koolispordiliidu ja maakondlike ning suuremate linnade spordiliitude ja spordiametitega.

Jätkata Sport Koolis pilootprojektidega, kuni sellest saab haridussüsteemi loomulik osa, järgides WHO soovitust – iga laps liiguks vähemalt 7 tundi nädalas aktiivselt (juhendatult). Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, et õpetada eluks vajalikke põhioskusi ja innustada sportimisest rõõmu tundma.

Juurutada riigikaitseõpetuse osaks ka vaimne ja füüsiline valmisolek riiki kaitsta. Eesmärgiga, et sõjaväeteenistus ei peaks algama füüsilise valmisoleku aluspõhja loomisega.

Toetada massispordisündmuste korraldamist, mis kaasab ka harrastussportlasi.

Mõjutada ühiskonda (sealhulgas valitsus) looma süsteemi, mis motiveerib inimesi tahtma olla terve ilma ravi ja rohtudeta (maksusoodustused jne).

Mõjutada nn liikumisretseptide kasutuselevõttu Tervisekassa toetusel.

Laiendada oluliselt firmaspordi kandepinda ühendamaks kordades rohkem ettevõtteid, tehes koostööd Tööandjate Keskliiduga.

Eesmärk vähendada vähesest liikumisest ja istuvast eluviisist tingitud tervisevaegusi.

Treenerid

Treenerite arendamine tuleb seada riiklikuks prioriteediks ja suurendada oluliselt magistriõppega treener-õpetajate arvu. Eestis on 4300 atesteeritud treenerit, lisaks umbes 2000 juhendajat, neist alla 2000 töötab põhikohaga.

Eesmärgid:

• leida lahendused riigi kärpeprogrammist tuleneva kompenseerimiseks;
• tõhustada ja kaasajastada treenerite koolitusprogramme;
• leida koos riigiga võimalus magistriõppes õppivate treenerite ja pedagoogide arvu kasvuks;
• tegeleda, et kvalifitseeritavate treenerite palga- ja sotsiaaltagatised võrdsustuks õpetajate tagatistega;
• leida vahendeid ja laiendada Audentese Spordigümnaasiumis õppijatele treeneri 3-kategooria kutse omandamist;
• sporditegemisel koolis on õpetajate-treenerite koolitus kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetuseks;
• tippspordi treenerite koolitus on kohandatud eelkõige tippspordi treenimise vajadusest lähtuvalt.

Sporditaristu

Sporditaristu rajamine vajab riigi ja KOV-ide kokkulepet. Spordi infrastruktuuri rajamisel tuleks kolmandaks osapooleks kaasata erasektor, kellele jääb hilisem haldusvastutus.

Võtta eestvedaja roll:

• olümpiaujula rajamiseks koos riigi ja Tallinna linnaga;
• pallimängu treening- ja võistluskeskuse loomine Audentese piirkonda;
• multifunktsionaalse suurhalli rajamine (10 000-15 000 pealtvaatajat) koos riigi ja erainvestoritega, parendada ja täiendada teisi spordirajatisi;
• jätkata investeeringuid olulistesse spordiobjektidesse;
• jätkata ja täiendada spordirajatiste tunnustamist.

Sport kui majandusharu ja spordi rahastamine

Spordi kui majandusharu käive on vähemalt 1 miljard eurot aastas, millest riigile laekub sadu miljoneid maksutulu. Riigi osa on 50 miljonit eurot, KOV-idel 100 miljonit eurot, inimeste enda osalus 130 miljonit, sponsorlused 50 miljonit, spordikaubandus 240 miljonit; lisaks sporthobused, sportautod, paadid, jahid, auto, moto, kardid jne, samuti spordivõistlustelt ja spordi massisündmustest tulenev rahavoog.

Tegevused:

• jätkata teavitustööd nii liikmete hulgas kui ühiskonnas tervikuna;
• luua tehniline platvorm «Spordikapital», kus ettevõtted ja eraisikud saaks spordile ning sportlastele panustada, saades enda teost ja suhtumisest tagasisidet ning tunnustust;
• leida maksukärbetest puudutatud väiksematele ja piirkondlikele alaliitudele toetust vähemalt 100 000 euro ulatuses;
• otsida võimalusi ka väiksemate ja vähem tuntud spordialade tegemiste ning saavutuste kajastamiseks;
• kaasata eksperte ja spetsialiste õpetamaks sportlasi ja organisatsioone tänapäevaste vahenditega turundama ning sponsorsuhteid looma. Pakkuda spordimanageri õpetust ja abi;
• jätkata teavitustööd kulude kohta, mis on tingitud vähesest liikumisest ja istuvast eluviisist. Nende kulude hinnanguline suurus on vähemalt 500 miljonit eurot aastas;
• otsida toetusvõimalusi korraldamaks rahvusvahelisi spordi tiitlivõistlusi Eestis.

EOK struktuur ja juhtimine

Lähtume järgnevatest põhimõtetest:

• kehtivad seadused, EOK põhikiri, EOK Täiskogul püstitatud ülesanded;
• EOK president ja EOK täitevkomitee on EOK liikmete poolt valitud, et planeerida EOK strateegilist tegevust, korraldada EOK juhtimist ning teostada järelevalvet peasekretäri poolt juhitava sekretariaadi üle;
• EOK president juhib ja korraldab täitevkomitee tööd ja esindab EOK-d;
• - EOK asepresidendid (AP) kureerivad neile määratud osa;

AP 1 tipp- ja saavutussport, TEAM ESTONIA

AP 2 sport ja liikumine kõikide koolitasanditega seonduvalt, kogu treenerite ja juhendajatega seonduv

AP 3 pallimängude ja võistkonnaaladega seonduv

AP 4 organisatsioon ja liikumisharrastus laiemalt, sport kui majandusharu

EOK täitevkomitee töö tõhustamiseks saavad kõik täitevkomitee liikmed kureerida vähemalt ühe toimkonna tööd.

Võimalikud toimkonnad ja juhtimisüksused: Team Estonia; saavutussport; liikumisharrastus, koolisport, treenerid-juhendajad, kohtunikud ja muud spordi taustajõud; piirkondlikud ja linnade spordiliidud; tehnikaspordi alaliidud; võitlusspordi alaliidud; ülikoolisport; sport ja kaitsejõud; spordimajandus, spordi turundus, spordi nähtavus; väiksemate spordialaliitude toetustoimkond, sporditaristu toimkond; õiguse ja spordieetika toimkond

Iga täitevkomitee liige teeb täitevkomitee korralistel koosolekutel oma toimkonna tööst 1-2 ettekannet aastas.

Samastan ennast mõttega, mida ütles kindral Johan Laidoner Eesti spordiliikumise 20. aastapäeval: «Olen jälginud meie spordiliikumist rahuldustundega. Olen andnud talle osa endast ja annan seda ka edaspidi, sest olen hinnanud temas esmajärgulise tähtsusega riiklikku tegurit igale rahvale, kes tahab olla terve, elujõuline ja võimas.»

**

Lisaks Sõõrumaale kandideerivad EOK presidendiks Kersti Kaljulaid ja Erich Teigamägi, kes avalikustasid oma programmi vastavalt üle-eelmisel nädalal ja esmaspäeval.