:format(webp)/nginx/o/2025/02/14/16655023t1h6ecd.jpg)
Eesti Spordiajakirjanike Selts kuulutas välja 2024. aasta spordiajakirjanduse parimad tööd. Üheksast kategooriast viies said esikoha Postimees Grupi ja selle sõsarettevõte Duo Media Networksi ajakirjanikud.
Eesti Spordiajakirjanike Selts kuulutas välja 2024. aasta spordiajakirjanduse parimad tööd. Üheksast kategooriast viies said esikoha Postimees Grupi ja selle sõsarettevõte Duo Media Networksi ajakirjanikud.
Konkursile laekus 114 tööd ja 19 fotot. Videolugusid ja uudiseid oli varasemaga võrreldes rohkem, fotokategoorias oli aga tavapärasest kesisem saak. Töid hindas žürii koosseisus Kristi Kirsberg, Rasmus Kagge, Holger Roonemaa, Brit Laak (TÜ), Siim Sukles, Eveli Saue. Eraldi fotožürii moodustasid spordifotograaf Joosep Martinson, Eesti Pressifotograafide Liidu juhatuse esimees Liis Treimann ja kogenud fotograaf Raigo Pajula.
Iga žüriiliige valis igas kategoorias kolm paremat, parim teenis viis, teine kolm ja kolmas ühe punkti. Fotokategoorias liideti tavažürii hinded kokku üheks hääleks.
Kõige rohkem esikohti pälvis Postimees Grupp ja selle sõsarettevõte Duo Media Networks – võit saavutati audiovisuaalse pressi ülekande, videoloo, kirjutava pressi võistlusülevaate, spordifoto ja maakonnaloo kategooriates. Delfi sai kaks ning Õhtuleht ja ERR kumbki ühe esikoha.
Kõige rohkem töid – 26 – laekus kirjutava pressi publitsistika kategooriasse, järgnesid kommentaar/kolumn ja spordiuudis vastavalt 19 ja 18 tööga. Kõige tasavägisem oli taas parima maakondliku loo kategooria, kus esimese ja teise koha vahe oli kolm punkti.
«Esimene tähelepanek on see, et ajakirjanike ring, keda tunnustatakse, on oluliselt laienenud. Kui varem juhtus sageli nii, et üks mees või naine jõudis mitmes kategoorias esikolmikusse, siis enam seda sisuliselt ei ole,» kommenteeris žürii esinaine Kirsberg. «Teiseks eeldasin, et väga suur osa võistlustöödest on Pariisi olümpialt. Neid oli – eeskätt visuaalsetes kategooriates –, aga siiski on meie spordimaastik oma ilus ja valus nii mitmekülgne, et jätkus väga palju ka teisi lugusid, nurki ja paljastusi.»
«Uudise kategooria tõusis tänavu esile mitmete väga tugevate ja originaalsete kandidaatidega,» kiitis Roonemaa. «Natukene õnnetum on seis võistlusülevaadete ja publitsistika kategooriates. Mulle tundub, et Eesti spordiajakirjandusest on kadunud haaravad ja originaalselt kirjutatud ning mitte pelgalt emotsiooni ning tulemust kajastavad võistlusülevaated. Tõsi, mõningatel juhtudel on need asendatud püsiformaatidega a la «Luup peale». Aga kokkuvõtvalt: üllatage lugejat rohkem!»
Kõige kindlam esikoht tuli sel aastal uudise kategoorias, kus kõik kuus žüriiliiget panid esikohale ERR-is avaldatud uudise, et endised õpilased süüdistasid iluuisutreener Anna Levandit väärkohtlemises. «Mõnes kategoorias oli erakordselt karm andmine, mis tegi otsustamise keeruliseks. Aga kui rääkida võtjatest, siis näiteks uudise kategooria parim tekitas ühiskonnas tugeva ja väga vajaliku diskussiooni treeneri- ja spordieetika teemal, mis päädis EOK spordieetika reeglite ja spordikohtu loomisega,» ütles Saue. «Samuti kiidan kommentaari kategoorias võitnud lugu – sellel teemal on varasemalt olnud palju vahtu, kinni on haaratud ühest lausest ning süvenemata lahmitud. Eigo Kaljuranna artikkel avas laiemalt «Norra mudeli» tegelikku sisu.»
Kirjutava pressi võistlusülevaates sai teist aastat järjest esikoha Postimehe ajakirjanik Karl Juhkami, sedakorda Pariisi olümpia reportaažidega, kus ta käis vaatlemas alasid, mida kunagi varem näinud polnud ja üritas nähtut seejärel selgitada/mõtestada. Juhkami reportaažid seadis esikohale neli žüriiliiget kuuest.
Mõlemas visuaalse meedia kategoorias sai esikoha Kanal 2 – parimad ülekanded olid Kanal 2 ja Duo 5 eetris Pariisi olümpialt, parima videoloo tegi Roald Johannson Pariisi olümpia kergejõustiku jooksualade pearežissöörist Marek Miilist.
Spordifoto kategoorias tõusis tagasi troonile Postimehe piltnik Tairo Lutter, kes võttis sel korral kaksikvõidu – esimeseks valiti Nelli Differti hetk iseendaga ja teiseks pilt 3000 m takistusjooksust. «Spordifoto ei pea alati olema sooritusfoto ja sel korral juhtus nii, et minu valik ei olegi üldse soorituspildid. Esimene koht end koguvale Differtile. Me ei näe tema nägu, aga tema selg kõneleb meile sama hästi sellest, et ta tegelikult kaotas kolmanda koha ja ta ei ole sellega rahul, mis siis, et ajakirjanike ette tulles ta justkui tegi näo, et pole hullu midagi. Pinge, kaotus, piinlikkus, võib-olla ka pisarad – kõike seda õhkub tema seljast ja kehaasendist,» kiitis Treimann võidufotot. «See valguse triip on justkui õlekõrs või viimane lootus, mille suunas tal pilk on. Suurepärane märkamine fotograafi poolt, minu teada teistel sellist kaadrit ei ole. Ideaalne.»
«Sügav ja tundeline foto. Kuigi selja tagant – aga võib-olla just sellepärast –, on tunda iga emotsioon, mis sportlase sees sellel hetkel võis olla,» põhjendas Pajula, miks ta just foto Differtist esikohale pani. «Fotograaf leidis võimaluse näidata meile midagi, mida me muidu ei näe – fassaadi taha.»
Parima maakonnaloo tegi Tartu Postimehe ajakirjanik Henn Uuetoa peredele üle jõu käivate laste trennitasude teemal.
Auhindadega abistasid sel aastal Eesti Olümpiakomitee, Nike, kirjastus Pilgrim, Timber Tale, kirjastus Tänapäev, Alkmame ja Kalev.
Kirjutava pressi publitsistika:
1. Madis Kalvet (Delfi) – «Raha Eesti talispordis. Milliste eelarvetega saavad siinsed tipud arvestada?» 13 punkti (2 esikohta)
2. Gunnar Leheste (Delfi) – «Idüllist jäid järele vaid riismed. Kogu Eesti silme all kasvanud suusapere peab tulist meediasõda ja kohtuvaidlus» 7 punkti (1)
3.-4. Maarja Värv (ERR) – «Levandi kaebus lõpetas kunagise NSVL-i edutreeneri karjääri» 6 punkti (1)
3.-4. Henn Uuetoa (Tartu Postimees) – ««Kapten ütles, et ei nuta, ja siis treenerid tulevad nuttes…» Selliste emotsioonide nimel karjääri MM-pronksiga kokku rullinud Siidisabad elasidki» 6 punkti
Parim videolugu:
1. Roald Johannson (Kanal 2) – «Marek Miil – Pariisi OM-i kergejõustiku jooksualade pearežissöör» 19 punkti (2 esikohta)
2. Laura Jaansen ja Brit Maria Tael (Soccernet.ee) – «Tanel Langi teekond Premium liiga 200. mänguni» 9 punkti (1)
3. Lenel Karu, Brandon Teder ja Karin Jaanus (Õhtuleht) – «Eesti legendaarsed rallinaised: hädavale miilitsale, maanteel kihutamine ja ministrilt auto välja kauplemine» 7 punkti (1)
Parim audiolugu:
1. Rasmus Voolaid (Õhtuleht) – «Konstantin Vassiljev: kui Ukraina sõja võidaks, siis võibolla tuleb rahu, võibolla tuleks ka Venemaa võiduga» 18 punkti (3 esikohta)
2. Andres Vaher (Õhtuleht) – ««Kolmas poolaeg» | Karol Mets EOK ebaprofessionaalsest valikust, kirikusse viidud küünlast, PlayStationi sõltuvusest ja Saudi Araabiasse müüdud südamest» 13 punkti (2)
3. ERR-i raadio sporditoimetus (Juhan Kilumets, Ivar Lepik, Johannes Vedru) – «Võimla» 8 punkti
Kirjutava pressi võistlusülevaade:
1. Karl Juhkami (Postimees) – Reportaažid Pariisi olümpialt, kus ajakirjanik käis vaatlemas alasid, mida ta kunagi varem näinud polnud ja nähtut seejärel selgitada/mõtestada üritas, näiteks «Kuidas ma olümpial käisin ja mitte midagi aru ei saanud» 23 punkti (4 esikohta)
2. Gunnar Leheste (Delfi) – «Alžeeria naispoksija tõi Roland Garrosi peaväljakule kokku kogu maailma meedia» 13 punkti (1)
3. Ville Arike (Postimees) – «Hõbedane Selevko: pärast lühikava püüdsin medalile mitte mõelda, et vältida läbipõlemist» + «Selevko treener Kononova: juba poisikesena nägin temas medaliainest» 9 punkti (1)
Audiovisuaalse pressi ülekanne:
1. Kanal 2 ja Duo 5 (peaprodutsent Toomas Vara) – Pariisi olümpiamängude ülekanded 20 punkti (4 esikohta)
2. ERR (Debora Saarnak, Juhan Kilumets, Helar Osila, Rauno Korju) – kergejõustiku EM Roomas 13 punkti
3. ERR (Alvar Tiisler, Margus Ader, Karel Kulbin, Mustafa Celik, Margit Rand, Tarmo Tiisler) – laskesuusatamise MM-i naiste teatesõit 7 punkti
Kommentaar/kolumn:
1. Eigo Kaljurand (Delfi) – «Puust ja punaseks | Miks Norras ei tohi alla 12-aastased lapsed võistelda? Kas Eesti peaks «Norra mudeli» üle võtma?» 16 punkti (3 esikohta)
2. Jaan Martinson (Delfi) – «Alasti tõde: pennide eest medaleid ei võida. Olümpiasportlane peaks saama Team Estonialt vähemalt 1,2 miljonit eurot tsükli jooksul, siis oleks lootust…» 9 punkti
3. Deivil Tserp (Õhtuleht) – «Meie Kostja langes tavalise tibla tasemele?!» 6 punkti (1)
Spordifoto:
1. Tairo Lutter (Postimees) – Nelli Differti hetk iseendaga 13 punkti (2 esikohta)
2. Tairo Lutter (Postimees) – 3000 m takistusjooks 8 punkti (1)
3. Brit Maria Tael (Õhtuleht) – Eesti esitennisisti soeng 5 punkti (1)
Parim maakondlik lugu:
1. Henn Uuetoa (Tartu Postimees) – «Laste trennitasud hakkavad peredele üle jõu käima, kuid klubide kulud kerkivad. Mis saab noortespordist?» 22 punkti (2 esikohta)
2. Mirell Põlma (Pärnu Postimees) – «Intervjuu kahepaadis ehk Tõnu Endreksoni uutmoodi sügis» 19 punkti (3)
3. Aivar Ojaperv (Virumaa Teataja) – «Elu pärast meistriliigat» 8 punkti (1)
Spordiuudis:
1. Maarja Värv, Mihkel Kärmas ja Karin Koppel (ERR) – «Endised õpilased süüdistavad iluuisutreener Anna Levandit väärkohtlemises» + «Levandi: sporti ei saa olla ilma valuta, aga valu annabki tulemused» + «Spordipsühholoog: konkurents on igal juhul karm, miks peaks treener seda võimendama?» 30 punkti (6 esikohta)
2. Gunnar Leheste ja Kärt Anvelt (Delfi ja Eesti Päevaleht) – «74-aastane sportvõimlemise treener ahistas alaealist treenitavat seksuaalselt» + «Saali eest vastutav treener Viktor Saaron väärkohtlemisjuhtumist: raske kivi on südamel sellepärast, et ma varem ei reageerinud» 12 punkti
3. Andres Vaher (Õhtuleht) – «Tallinna uus võim tõstis hämarad miljonid sahtlist välja ja külmutas spordikooli tegevuse» 7 punkti