:format(webp)/nginx/o/2025/02/22/16675045t1h95c9.jpg)
Nädalavahetusel selguvad Lasnamäe kergejõustikuhallis talvised Eesti meistrid kergejõustikus. Võistlustele lisab põnevust asjaolu, et sportlaste jaoks on tegemist viimase võimalusega täita tänavuse sise-EMi norme ning koguda väärtuslikke reitingupunkte. Postimees viibib mõlemal päeval hallis kohapeal ning toob tulemused jooksvalt teieni.
Meeste 60 m jooksus kordas EMile minev Karl Erik Nazarov tänavuse hooaja tippmarki (6,65), talle järgnesid Henri Sai (6,79) ja Rasmus Jaanson (6,87).
«Finaalis lootsin kiiremat aega, aga ma polegi üldiselt enne tiitlivõistlusi kiiremini joosknud, seega tuleb praegusega rahul olla,» sõnas värske Eesti meister.
Naiste sprindis ei saanud keegi vastu EMi-kursil - peale saab 40 välejalga, hetkel on ta edetabelis 33. - liikuvale Ann Marii Kivikasele, kes läbis 60 meetrit täna 7,34ga. Talle järgnesid Matilda Vitsut (7,58) ja Anna Maria Millend (7,62).
Naiste kõrgushüppes võidutses küll Elisabeth Pihela, kuid seda kõigest 1.84ga, mis talle sise-EMi silmas pidades punkte juurde ei toonud. Nõnda tuleb tal tiitlivõistlustele peale saamiseks loota, et eespoolt kukub piisavalt palju sportlasi ära. Hõbeda ja pronksi teenisid täna Marite Ennuste (1.73) ja Marlen Ambur (1.70).
Meeste 400 m jooksus näitas võimu Uku Renek Kronbergs, kes läbis kaks ringi 47,81ga, kärpides senisest tippmargist nõnda 44 kümnendikku. Talle järgnesid Rain Kirsipuu (49,31) ja Taavi Tšernjavski (49,40).
«Kuigi pidin natukene liiga palju teisel rajal jooksma, siis eesmärk oli joosta 47 sekundi sisse ja sellega sain hakkama. Võib rahule jääda,» sõnas Kronbergs, kelle põhiala ehk 800 m on kavas homme.
Hetkeseisuga on ta sise-EMile pääsevatest meestest 30 ehk viimane, kes peale saab. Kas sellest tulenevalt tuleb ta homme jooksma aega või kindlustab rahuliku võidu?
«Punktide mõttes peaksin ma jooksma 1.47,0, mida ma suhteliselt kindlasti ei tee. Kõige aeglasem jooks [homme] ei tule, aga 1.50 sihin ikka,» sõnas Kronbergs, kes on siiski võrdlemisi kindel, et ta EMile peale saab. «Tõenäoliselt neli-viis meest ikkagi enne mind loobuvad.»
Meeste teivashüppes krooniti Eesti meistriks 5.40st üle läinud Robert Kompus, hõbeda ja pronksi teenisid vastavalt Karl Kristjan Pohlak (5.15) ja Henri Apri (4.90).
Väljaspool arvestust võistelnud filipiinlane Ernest John Obiena, kelle tippmark on koguni 6.00, ületas Lasnamäel küll 5.65, kuid ei täitnud oma põhieesmärki ehk sise-MMi normist (5.85) ta üle ei lennanud.
Naiste 400 m jooksus võidutses Viola Hambidge (55,89), kellele järgnesid Hedi Andre (56,14) ja Mia Lisett Meringo (56,71).
Meeste 1500 m jooksus ületas esimesena finišijoone Deniss Šalkauskas (3.52,78), kelle järel said hõbeda ja pronksi Kalev Hõlpus (3.53,07) ja Rasmus Kisel (3.53,86).
Meeste kuulitõukes triumfeeris Jander Heili (viimase hetke) puudumisel Andri Matrov, kes tõukas 7,26 kg kaaluva raudmuna 17 m ja 10 cm kaugusele. Talle järgnesid Kevin Saksin (16.62) ja Fred Väli (15.93).
Naiste kolmikhüppes võidutses Darja O'Konnel-Bronin (13.14), kellele järgnesid Eliisa Anijalg (12.78) ja Johanna Soover (12.13).
Naiste 1500 m jooksus krooniti Eesti sisemeistriks Helen Bell, kes läbis distantsi 4.31,74ga, talle järgnesid Naomi Toomenurm (4.41,38) ja Bianka Uhtjärv (4.47,16).
«Mina jään võistlusega väga rahule. Vorm pole küll nii hea kui eelmine aasta, aga võrreldes eelmise nädalavahetusega parandasin siiski aega paar sekundit,» sõnas siis 4.34,8 kirja saanud Bell.
Meeste kolmikhüppes võidutses Gustav Lamp (14.05), kellele järgnesid Igor Andrejev (13.87) ja Rihhard Vodja (13.71).
Naiste 3000 m käimises viis Jekaterina Mirotvortseva enda ja Eesti rekordi 13.08,03 peale, talle järgnesid Arina Bugrova (17.26,79) ja Liidi Jõemägi (17.41,40).
«Tulingi starti selle mõttega, et võiksin rekordinumbreid uuendada,» sõnas üle pika aja taas vigastuste- ja murevabalt harjutada saav Mirotvortseva, kelle tänavune põhifookus läheb universiaadile ja täiskasvanute MMile peale saamisele.
«Kui tahaksin olla 20 kilomeetris konkurentsivõimeline, siis peaksin näitama seal sama tempot, mida täna siin 3000 meetris, seega arenguruumi mul veel on.»
Meeste 5000 m käimises triumfeeris Virgo Adusoo (23.49,16), kellele järgnesid Richard Viks (26.31,04) ja Kirill Jegorov (26.45,77).
Avapäeval panid ennast üksikaladel proovile ka Eesti mitmevõistlejad, näiteks Johannes Erm tõukas kuuli 14.55 ja jooksis kaks korda 60 meetrit, saades kirja vastavalt 7,04 ja 7,00. Võrdluseks, tema tippmargid nendel aladel on vastavalt 15.72 ja 6,90.
Risto Lillemets jooksis samuti 60 meetrit, saades kirja 7,12 (tippmark 6,93), Rasmus Roosleht kordas aga teivashüppes isiklikku rekordit 4.90.
/nginx/o/2025/02/21/16672675t1h9054.png)
60 m jooksus soovivad koha Apeldoornis toimuval EMil kindlustada Karl Erik Nazarov (Audentese SK) ja Ann Marii Kivikas (Pärnu SK Altius). Nazarovi hooaja tippmark on 6,65, mis jääb viie sajandiku kaugusele EM-normist ning kuigi edetabeli järgi on tema koht üsna kindel, on ta eesmärgiks siiski seadnud võimetekohase normi (6,60) alistamise.
Kivikas on sel hooajal oma isiklikku rekordit jõudsalt parandanud viies selle 7,31-ni ning hoiab samuti kinni EM-pääsmest. Kuigi EM-norm on 7,20, siis edetabeli järgi võib Kivikas end üsna kindlalt tunda ning kodustel meistrivõistlustel on tal võimalik oma positsiooni veelgi parandada. Lisaks 60 m jooksule tuleb Kivikas starti ka 200 m distantsil.
Tõkkesprindis loodavad EM-pääsme lunastada nii Kreete Verlin (SK Fortis) kui ka Diana Suumann (TÜASK). Verlini nimele kuulub alates jaanuarist Eesti rekord ajaga 8,06. Sajandikuga Eesti rekordist ilma jäänud Suumanni selle hooaja parim tulemus seni on 8,32, mida ta Tallinnas kindlasti parandada soovib. EMi mõtetega läheb meeste 60 m tõkkejooksus starti ka Keiso Pedriks (Tallinna KJK Kalev), kelle hooaja tippmark on 7,90.
Oma esimestele täiskasvanute tiitlivõistlustele pürgiv Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev) tuleb starti 400 m jooksus ja 800 m jooksus. 800 m jooksus jaanuaris Eesti lühirajarekordi 1.46,84 püstitanud Kronbergs hoiab edetabelis hetkel 30. kohta ning EM-il lastakse starti täpselt 30 meest. Normi täitmiseks tuleks joosta aeg 1.46,40.
Kõrgushüppes soovib oma hooaja tippmarki parandada Elisabeth Pihela (TÜASK), kes on sel hooajal kahel korral ületanud kõrguse 1.88. Hooaja tippmargi parandamine aitaks tõsta tema võimalusi EMile pääsemiseks.
EMiks valmistuv mitmevõistleja Johannes Erm (SK Leksi 44) paneb Eesti meistrivõistlustel end proovile üksikaladel, ta on üles antud 60 m jooksus, 60 m tõkkejooksus, kõrgushüppes ja kuulitõukes.
Mitmevõistlejatest teevad kaasa ka Risto Lillemets (KJK Saare), kes tuleb starti 60 m jooksus, 60 m tõkkejooksus, teivashüppes ja kaugushüppes ning Rasmus Roosleht (Tallinna KJK Kalev), kes teeb kaasa teivashüppes, kaugushüppes ja 60 m tõkkejooksus.
Üle pika aja on sisetingimustes 3000 m käimises starti tulemas Jekaterina Mirotvortseva (TÜASK), kes on sel aastal juba head vormi näidanud püstitades kuu alguses 10 km maanteekäimises uue Eesti rekordi.
Põnev heitlus Eesti meistritiitli eest tõotab tulla meeste teivashüppes, kui omavahel hakkavad mõõtu võtma Robert Kompus (SK Elite Sport), Karl Kristjan Pohlak (SK Elite Sport), Henri Apri (SK Elite Sport) ja Andreas Trumm (TÜASK). Väljaspool arvestust teeb kaasa külalisvõistleja Filipiinidelt – Ernest John Obiena, kes soovib Tallinnas täita sisemaailmameistrivõistluste normatiivi (5.85). Sel hooajal on ta ületanud kõrguse 5.80 ning tema isiklik rekord on nii hea kui 6.00.
Täieliku osalejate nimekirjaga saab tutvuda SIIN.
:format(webp)/nginx/o/2024/12/20/16556202t1hb4c5.jpg)