/nginx/o/2018/05/11/7839157t1h9405.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/20/16858562t1hae6e.jpg)
Täna suri 80-aastaselt legendaarne spordiajakirjanik Erik Lillo. Kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool meenutas lahkunud Lillot, kes jättis Eesti spordiajakirjandusse ja sporti kustumatu jälje.
Erik Lillo reportaažid olid meeldejäävad. Kuigi Nool oli enamjaolt nendes peategelase rollis ehk kelle võistlust vahendati, siis meenutas ta ka 1988. aastat, kui kuulas just Lillo kajastust Valter Külveti kümnevõistluse Eesti rekordist.
«Ma mäletan, et jälgisin 1988. aasta suvel, kui Valter Külvet tegi Eesti rekordi (8506 punkti – toim). Me olime Paunküla laagris ja kuulasime Lillo ülekannet, kui Külvet jooksis 1500 meetrit.
Igal ajastul tuleb selline oma persoon ja fenomen, kes panebki jälje oma ajastusse. Tema oli kindlasti selline mees, kes läheb Eesti meedia- ja raadioajalukku. Ta jättis oma panuse Eesti ühiskonda, mis oli jõuline ja mis veelgi olulisem – positiivne,» arvas Nool.
/nginx/o/2025/05/20/16858565t1hc8bd.jpg)
Nool meenutas veel paari seika, mis tal Erik Lillost kohe pähe tulid. 1996. aastal toimus sise-EM Göteborgis, kus Nool võitis 6188 punktiga kuldmedali. «Kes teda teavad ja mäletavad, tal oli ju hästi tugev ja madal hääl. Kohutav,» ütles Nool naljatledes, kes meenutas võistluse ajal toimunut.
«EM toimus talvel Globeni hallis. Kui meil toimusid jooksudistantsid ja kohtunik andis käskluse valmis olla, siis kogu hall oli haudvaikne.
Ja kusagilt halli ülevalt nurgast kajas Erik Lillo hääl, kui ta tegi raadioreportaaži. Ja siis ma mõtlesin, et kuramus küll, ma olen ainuke, kes sellest jutust siin all aru saab,» jutustas Nool.
Lisaks on Noolel eredalt meeles 1995. aasta Götzise kümnevõistlus, kus ta püstitas Eesti rekordi, 8575 punkti. Pärast esimese võistluspäeva lõppu andis ta Lillole intervjuu.
«Mul oli esimese päevaga koos kas 4506 või 4507 punkti. Kui staadionilt lahkusin, andsin Lillole intervjuu ja ütlesin bravuurikalt, et rekord tuleb lihtsalt: teisel päeval tuleb teha 4000 punkti ja ongi käes. Ja seda siis Lillo meenutas mulle hiljem kogu aeg. Ikka aastaid. Eks ma tol ajal olin ikka roheline ka veel,» meenutas Nool, kes oli siis 24-aastane.
Nool tõi esile Lillo raadioreportaažide olulisust just kergejõustikuvõistlustelt. «Tal oli hästi legendaarne ja omapärane hääl. Tol ajal jälgiti sporti ikka hästi palju raadio vahendusel. Ja tema oli ikka selline mees, kes suutis raadio kaudu pildi edasi anda.»
Nool arutles, et tänapäeval on uudismeedia ja maailm edasi läinud ning igal ajastul ongi omad iseärasused. «Võib-olla tänasel hetkel selliste võimete ja oskustega meest pole enam nii palju vaja. Meil on striimingud ja muud värgid. Pannakse kaamera üles ja näed seda võistlust igal pool maailmas. Vanasti see oli ikka info edastamine,» rääkis Nool.
/nginx/o/2025/05/20/16858567t1hacea.jpg)