Eesti jalgpallikoondise väravavaht Sergei Pareiko on andnud pika intervjuu Venemaa päevalehele Sovetskii Sport, kus meenutab muu hulgas Tomski Tomi meeskonnas veedetud aega ja sealseid rahaprobleeme.
Pareiko Venemaal veedetud ajast: elu käis kogu aeg võlgu
22. mai 2012, 18:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tomski Tomist Wislasse minnes kaotasin palgas umbes kaks ja pool korda. Kuid õnn ei peitu alati rahas, nagu olen nüüd Krakowis mõistnud,» ütleb Pareiko. «Tomskis kordus seitsme aasta jooksul kahjuks kogu aeg üks ja sama lugu. Mängijatele ei makstud kuude kaupa palka, samal ajal kulutati aga üleminekutele määratuid summasid. Alati kukkus nii välja, et talveks olid klubil võlad, kuid ikkagi osteti kaks-kolm uut meest. Ma ei mõistnud kunagi, miks nii käitutakse,» lausub puurilukk.
Kaptenina oli just Pareiko ülesandeks omanike jutul käia. «Elu käis nagu sinusoidi mööda – alustasime meistrivõistlusi hästi, püsisime liidrite kannul, siis aga tekkisid rahamured, mängijate ind kadus ja tulemused läksid allamäge… Kui olin kapten (paela andis mulle Valeri Klimov, kes loobus vabatahtlikult sellest ametist), käisin klubi juhatusega suhtlemas ja palusin: tehke nii, et mängijatel poleks rahamuresid, siis suudavad nad endast rohkem anda. Kuid kõik läks sama rada – juhatus selgitas, et raha on vähe. Vanad võlad kuhjusid, klubi ostis uusi mängijaid ja kõik algas otsast peale,» meenutab Pareiko.
Pareiko meelest kipuvad osad Vene klubid elama üle oma võimete. «Mulle näib, et väljaspool suurlinnu asuvate klubide jaoks on Venemaal optimaalne Permi Amkari mudel,» selgitab Pareiko kaaskoondislase Konstantin Vassiljevi tööandja näitel. «Provintsiklubid jäävad meistriliigasse püsima mitte superlepingute, vaid tulevikku suunatud töö toel. Seega tuleb jääda kahe jalaga maa peale,» märgib Pareiko usutluses.