Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uus monstrum Euroopa spordis – kellele ja milleks?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saksa ketteheiteässal Robert Hartingul on 2018. aastal taas võimalus heitevahend Berliini staadioni kohale keerutada ning jällegi Berliinis kulda ja karda võita. | FOTO: Reuters/Scanpix

Nagu pompoossetest Euroopa mängudest veel vähe oleks, ilmuvad õige pea spordikaardile ka ühendatud Euroopa meistrivõistlused. Kavas on suuremad alad, millest Euroopa mängud puudust tundsid, eesotsas kergejõustiku ja ujumisega. Mõlema ürituse puhul tuleb esitada samad küsimused: kellele need kasu toovad ja miks neid üldse vaja on?

Korraldajate sõnul on kõik muidugi ilus ja tore. Esimest korda peetakse ühine EM 2018. aastal, sealjuures kergejõustikuvõostlused toimuvad Berliinis ning ujumine, sõudmine, riistvõimlemine, triatlon, jalgrattasõit ja golf Šotimaal Glasgow’s. Ideaalis võiks kõik koos olla, aga kergejõustikku enam nihutada ei saanud, sest see oli Berliinis juba ammuilma paigas. Niisiis sündis kompromiss: hoolimata eri linnadest tuleb kõik ikkagi ühe vihmavarju alla tuua.

Maailma spordielu tundva Eesti olümpiakomitee spordidirektori Martti Raju sõnul on ideed arutatud juba mitu aastat ja kuigi ühiste mängude eesmärki polegi võimalik lihtsate sõnadega selgeks teha, kumab kõigest läbi ikkagi raha ja tähelepanu. Suuremad alaliidud võtsid kampa Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) ja tasuta pilt meistrivõistlustest peaks jõudma enam kui miljardi inimeseni.

Kõik jääb samaks?

«Suuremate ja väiksemate alade vahel leiti ilmselt mingi kompromiss. Sõudmisel ja triatlonil on kasulik pookida ennast kergejõustiku ja ujumise külge, sest need alad pole eraldi võttes just üliatraktiivsed,» ütles Raju. Vahe Euroopa mängudega seisneb korraldajates: esimest veab Euroopa olümpiakomitee (EOK), ühist EMi alaliidud ise.

Kui näiteks kergejõustikus ei muuda uus formaat sisuliselt midagi, siis sõudmises küll. Viimastel aastatel on sõudmise EM toimunud mai lõpus või juuni alguses, aga nüüd nihkuvad need võistlused tunduvalt lähemale sügise hakul peetavale MMile.

«Praegu ei kujuta ette, kas suure EMiga liitumine on meile kasulik või kahjulik. Arustasime Euroopa alaliitudega mõnda aega, kas selle värgiga liituda või mitte, aga lõpuks otsustasime ikkagi proovida ja suuri vastuväiteid polnud,» meenutas Eesti sõudeliidu peasekretär Robert Väli. Jutud ühisest EMist hakkasid pihta 2013. aasta augustis.

«Eelkõige räägiti meile turunduslikult küljest: meedia tähelepanu peaks rohkem olema ja ülekannete tegemine peaks odavamaks minema. Sportlikus pooles ei tohiks muutus suurt midagi tähendada,» rääkis Väli. Et uus monstrum toimub samamoodi kui Euroopa mängudega iga nelja aasta tagant, liigub 2020. aasta sõudmise EM taas kevadesse.

Konkurents on tihe

Kui jalgpall välja jätta, siis on Euroopa spordituru raha piiratud ja Raju hinnangul on selge, et Euroopa mängud on endale saanud suure konkurendi. «Euroopa mängude ellujäämine sõltub sellest, kas seal peetavad võitlused on sportlastele olulised. Kui saavutataks olukord, kus kõikide alade EMid peetakse koos või vähemalt annaks võistlused olümpiakvalifikatsioonipunkte, siis oleks tase ja huvi garanteeritud,» märkis ta.

Euroopa mängude suurim pluss oli Raju sõnul alaliitudele osalemiskulu kompenseerimine, aga 2018. aasta ühisele EMile tuleb sõita vanaviisi ehk oma rahaga. 2019. aastal peaks teised Euroopa mängud toimuma Kaasanis või Sotšis, aga enne peavad venelased likvideerima õhus olevad dopinguküsimused.

Tagasi üles