Bosnia jalgpalli kiire tärkamine: sõjavaremete alt maailma tipu poole

Kaarel Täll
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1996. aastal oli suur osa Bosniast varemetes
1996. aastal oli suur osa Bosniast varemetes Foto: SCANPIX

Kuigi Bosnia ja Hertsegoviina jalgpalli ajalugu ulatub eelmise sajandi algusse, Austria-Ungari impeeriumi aegadesse, jõuti esimese ametliku maavõistluseni alles 1995. aasta novembris, kui kohtuti Albaaniaga. Kõigest üheksa päeva varem oli Ameerika Ühendriikides sõlmitud Daytoni rahuleping, mis lõpetas kolm aastat ja kaheksa kuud kestnud Bosnia sõja. Miljonid olid kaotanud kodu, hukkus üle 200 000 inimese.

Bosnia jalgpalli toonasest seisust annab aimu tõik, et peatreener Guad Muzurovici korraldatud esimesse laagrisse ilmud kohale vaid kaheksa jalgpallurit. «Kutsusin oma abilised kokku ja otsustasime, et peame selle mängu igal juhul ära pidama. Vahet pole, kuidas mängime ja millise tulemuse saavutame. Me lihtsalt tahtsime, et riigil oleks oma rahvuskoondis,» meenutab Muzurovic. Napilt saadi 11 mängijat kokku (kokku anti üles 13 meest) ja koondise mänguvormid osteti paar tundi enne väljalendu esimesest ettejuhtuvast Zagrebi spordipoest.

Tiranast tuldi tagasi 0:2 kaotusega. «See oli teistsugune aeg täiesti teistmoodi ambitsioonidega. Tahtsime rahvusvaheliste alaliitude liikmeks saada. Meie soov oli lihtsalt jalgpalli mängida,» arutles toonane peatreener. FIFA liikmeks saadi 1996. aastal, UEFA võttis Bosnia ja Hertsegoviina vastu kaks aastat hiljem. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles