Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Seitse geimi ja muud veidrused ehk FIVB tahab võrkpalli uueks luua

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eesti võrkpallikoondis | FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Seitse geimi, ei mingeid tehnilisi vaheaegu. Rahvusvahelisele Võrkpalliliidule FIVB-le on alati meeldinud võrkpalli reegleid ja ka võistlussüsteeme ringi teha. Pea igal aastal. Praegu on näiteks õhus eespool nimetatud uuendused. Need ootavad ees ka Maailmaliigat, mille kolmanda tugevusgrupi finaalturniirile Eesti rahvuskoondis end murdis.

Kõige põnevam on mängureeglite uuendus. «Maailmaliigas vilistavad kohtunikud sel aastal servimiseks kiiremini. See on mängijatele taas harjumatu,» ütleb koondise statistik Alar Rikberg.

Muudatuste eesmärk on, et võrkpall oleks kiirem ja mängulisem.

Rikberg toob välja mõne aasta taguse uuringu, mille kohaselt toimub meeste võrkpallimängus vaid 14 protsendil ajast mäng ehk pall on õhus. «See on nii, sest mäng on jõuliseks läinud ja punkt tuleb meeste mängus väga kiiresti. Sellest tulenevalt plaanitakse kaotada tehnilised vaheajad, nagu see juba mitmes tippliigas on.»

Kõige markantsem uuendus on aga see, et tulevikus võib kolme geimi asemel võiduks vaja minna nelja geimi võitu. Seda uuendust katsetatakse juba sel aastal U23 vanuseklassi MMil. Punkte oleks igas geimis 15. «Eks see teeb põnevamaks mängu, aga ajaliselt on ikka raske aimata, millal mäng läbi saab. See on ju tegelikult nende eesmärk muutusi tehes, et mängu aeg oleks konkreetsemalt aimatav,» lisab Rikberg.

Ka turniire uuendatakse pidevalt. Nii võib esimene aasta Maailmaliigas eestlastele viimaseks jääda, sest on vägagi võimalik, et tuleval aastal on seal praeguse 36 meeskonna ja kolme tugevusgrupi asemel vaid 16 meeskonda. Eile avaldas sellise info näiteks Itaalia alaliit.

Mida see Euroopa liiga jaoks tähendab, on veel lahtine. Võimalik, et reformi tulemusena hakkab suuremana toimima Euroopa liiga ja lisaks teiste maailmajagude liigad.

Viimastel aastatel on turniiri osalejate arvu seejuures igal aastal nelja meeskonna võrra suurendatud. Miks nüüd teine suund on võetud, pole teada.

Ühe võimalusena võib see tähendada, et Euroopa liiga – mille Eesti eelmisel aastal võitis – muutub taas tugevamaks. Sams pole Euroopa alaliit CEV erinevalt FIVBst kunagi suuri auhinnarahasid pakkunud. Kui see ei muutu, pole ka oodata, et liiga oleks edaspidi tugevam.

Maailmaliigas saab ka kolmandas tugevusgrupis vähemalt kulusid tagasi teenida. Teises grupis saab kulud nulli ja esimeses on juba suur auhinnaraha, võita võib näiteks miljon USA dollarit.

Lisaks on näiteks olümpia kvalifikatsioonisüsteem praeguseks selliseks muudetud, et Eestil puudub isegi teoreetiline võimalus OMi piletit püüda. Kvalifikatsiooni pääseb maailma edetabeli alusel.

Eesti kuulus sel aastal Maailmaliiga kolmandasse tugevusgruppi koos Austria, Hiina Taipei, Hispaania, Kasahstani, Katari, Kreeka, Mehhiko, Montenegro, Saksamaa, Tuneesia ja Venezuelaga. Tase lubaks kindlasti mängida ka teises grupis. Eesti koondise kaugem eesmärk Maailmaliigas oli kolmanda liiga võiduga tõusta teise tugevusgruppi, mis andnuks tugevamaid mänge. Nüüd tuleb lihtsalt nautida oma mängu finaalturniiril.

Tagasi üles