Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Väikseimate kogemustega suurüllataja meeldejääv triumf

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Karsten Warholmi ehe ja siiras emotsioon maailmameistriks tulles | FOTO: LUCY NICHOLSON/REUTERS

Neli minutit võttis aega, et Twitter oleks teadlik järjekordse Norra suurkunstniku teosest: 21-aastase Norra tõkkejooksja Karsten Warholmi võiduemotsioon oli otsekui Edvard Munchi ekspressionistliku maali «Karje» koopia. Norralase siiras rõõm andis kergejõustiku MMile järjekordse uue varjundi.

Rasmus Mägi ja Jaak-Heinrich Jagori konkurent tuli 400 meetri tõkkejooksu starti küll suursoosikuna, kuid ei uskunud veel päeva alguses oma võiduvõimalust. Kuigi ilm sarnanes Norra suvega – sooja oli kõigest 14 kraadi ja vihma kallas kui oavarrest –, oli märjal rajal jooksmise mõte talle üpris ebameeldiv.

Siiski juhtis norralane enamiku distantsist ja jättis seejuures selja taha kõrvalrajal jooksnud olümpiavõitja Kerront Clementi. Kuigi 48,35ga oli võit kindel, ei asunud ta kohe juubeldama, vaid piilus ettevaatlikult tabloole. Seal nähtust tegi Warholm näo, mis jääb paljudele aastateks meelde. «Ma ei uskunud seda! Olen selle nimel nii palju tööd teinud, et aduda, mida tegin. See on uskumatu,» kirjeldas norralane hiljem ajakirjanikele oma reaktsiooni.

Norralase eriti vahetut emotsiooni näitas ka see, et mees krabas ühelt raja ääres istunud rahvuskaaslaselt viikingikiivri ning pani selle auringiks pähe. Warholm ei võtnud leitud aaret peast ära ka ajakirjanike ette minnes ja rõõmustas, et on toonud tükikese Norrat Londoni olümpiastaadionile.

Tegelikult pole Warholm ainult tõkkejooksuga tegelenud, vaid 2013. aastal tuli ta kaheksavõistluses suisa Euroopa noortemeistriks. Tema kümnevõistluse karjääri parimaks jäi juunioride EMil teenitud hõbemedal 7764 punktiga. «Kümnevõistlus andis mulle tõkkejooksuks tõeliselt hea põhja. Kogu au kuulub minu treenerile, kes vormis minust maailmaklassi tõkkejooksja,» kiitis ta juhendajat Arve Hatløyd.

Ala vahetamine polnudki nii raske. «Oleme treeneriga ühel tasemel ja meil on väga halb huumorimeel. Tundsime, et tõkkejooksutreeningud kandsid talvel vilja ja otsustasime selle kasuks.»

21-aastane norralane oli ka meeste tõkkejooksu finaali noorim osaleja. Hõbemedali võitis Türgi jooksja Yasmani Copello, pronksmedal jäi Clementile. Kui olümpiavõitja rääkis, et proovis külmast ilmast mitte välja teha, siis türklase jaoks olid tingimused keerulised. «Minu keha pole selliste temperatuuridega harjunud. Pidin kauem sooja tegema ja kartsin, et keha ei saa üldse hakkama,» sõnas Copello.

Jaak-Heinrich Jagor sai kokkuvõttes 19. koha, Rasmus Mägi jalavigastuse tõttu starti ei tulnud.

Tagasi üles