Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

«Mina?! Neljas?! Kuidas?!»

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Janek Õiglane tegi MMil neljal ala isikliku rekordi - 100 meetris, kõrgushüppes (pildil), 400 meetris ning odaviskes. | FOTO: Tairo Lutter

Enne Londoni MMi oli Janek Õiglane (23) maailma mõistes keskpärane mitmevõistleja. Tõsi, võistkondlikult EMilt tuli tänavu individuaalne esikoht, aga tulemus 8170 punkti andis MMi eel isiklike rekordite võrdluses alles 27. koha.

12 tundi pärast maailmameistrivõistluste kümnevõistluse lõppu on olukord kardinaalselt muutunud: Õiglane on isikliku rekordi 8371 punktiga maailma neljas mees. Kontol on nelja üksikala isiklik tippmark, sekka ühe kordamine. Kaheks aastaks on murtud rahamure, sest ta on EOK B-kategooria stipendiaat (1600-eurone kuupalk, 1400 eurot ettevalmistustoetust). Eneselegi üllatuseks on ta tõusnud MK-sarja üldarvestuses teiseks ning kiidusõnadel pole otsa ega äärt. «Läksin magama ja mõtlesin: mina?! Neljas?! Kuidas?!» räägib Õiglane, seljataga vähesed unetunnid.

-Janek, kaks aastat tagasi kodusel juunioride EMil pronksmedalit võites olid sinu esimesed õnnitlejad kolmekordne maailmameister Tomaš Dvorak ja olümpiavõitja Erki Nool. Dvorak ütles veel, et sina oledki tulevikutegija. Kes sind nüüd esimesena õnnitlesid?

Esimene õnnitleja oli ema, terve mu pere oli siin kohal. Ema andis mulle veel Eesti lipu. Ei, tegelikult oli ikka Saluri see, kes kaela langes. Kevin Mayer (värske maailmameister – toim) polnud minust vist kuulnudki, aga ütles juba võistluse ajal, et ma olen tubli. Pärast seda on tulnud tohutult õnnitlussõnumeid, pole jõudnudki neile vastata. Peab natuke aega andma.

-Palju see sinu saavutusele juurde andis, et perekond staadionil oli? Emotsioon oli niigi kogu aeg üleval, aga kui palju sa erinevate alade ajal nende poole vaatasid ja tugev otsisid?

Eks ma üritasin neid üles otsida. Venda nägin rohkem, sest ta suutis end lähemale nihverdada. Aastate jooksul on perekond mu võistlustel palju kaasas käinud, nendepoolne toetus on mulle väga oluline.

-Ütlesid juba avapäeval, et publik tõmbas sind käima. Palju sa üldse kuulsid seda kaasaelamist, kui keegi karjus «Janek!» või «Eesti!»?

Kõige eredam oli teivashüpe. Kohtunik ütles, et staadionil oli vähemalt 30 000 inimest. Kohe kui aeglase plaksu üles võtsin, tekkis selline adrenaliinilaks! Odaviske ajal olime ka tähelepanu keskpunktis, samal ajal käis veel vaid naiste kõrgushüpe. Sai päris hästi rahva kaasa ja see andis mulle kõvasti juurde. Ma isegi ei mäleta seda hullu tähistamist, aga emotsioon oli meeletu (Õiglane jooksis pärast isikliku rekordi 71.73 viskamist kuulitõukesektorisse ning trampis jalgu – toim). 400 meetris jällegi ei kuulnud mitte midagi, olin täiesti omas mullis, kurttumm.

-Neljas koht on praeguses seisus vist isegi medalist kallim. On see saavutus sulle nüüd kohale jõudnud?

Lugesin just uudist, kus oli nimekiri, kes Eesti kergejõustiklastest on top nelja sekka jõudnud. Vägevate nimedega olen seal koos. No ei usu!

-Mis su eesmärk hooaega alustades oli? Kas mõtlesid kohe MM-normi ja MMi peale või teades, et tuleb võistkondlik EM, keskendusid Superliigale?

Olin eesmärgi püstitamises kõhklev. Ma polnud põlve tõttu 11 kuud korralikke kõrgushüppeliigutusi teinud. See oligi täpselt käsi kullas või seesamune mullas olukord. Aga pärast Götzist, kui sain esimest korda üle 8000 punkti piiri (tänavu kolm korda isiklikku tippmarki parandanud Õiglase varasem rekordtulemus oli 7945 – toim), sain aru, et kõik on võimalik. Tallinnas olin nii rahul, ma ei saanud aru, kuidas suutsin nendes tingimustes sellise summa teha. Ja nüüd. Ütlen ausalt, ma poleks sellisest hooajast osanud unistada. Vägev.

-Kaks aastat tagasi pärast U23 pronksmedalivõitu räägiti sinust kindlas kõneviisis kui tulevikumehest. Treener Sven Andresoo ütles kohe, et paari aasta pärast tuleb 8300–8400 punkti ära. Nii juhtuski. Kas sa ise uskusid sellesse?

Ma ei uskunud, aga teadsin, et olen võimeline. Aga et see nii kiiresti käib… Kümnevõistlust on alati hästi keeruline kokku panna, enamjaolt ollakse vigased. Seekord suutsin ikka väga-väga hästi kõik klappima saada. 2020 olümpial tahan kindlasti vähemalt 8500 punkti ära teha. Seda, et kohe järgmisel aastal mingi uus laks tuleb, ei hakka ma isegi mõtlema. Edasi tuleb vähemalt sama tase leida.

-Andresooga olete koostööd teinud kaheksa aastat. Te mõlemad tundute väga rahulikud. Kas teie sünergia toimibki tänu sellele, et te maandate üksteist?

Eks mina olen ka teda rahustanud oma olekuga trennides, aga ka tavaelus. See on mulle hästi mõjunud ja ta muudab mind oma jutu ja olekuga enesekindlamaks. Ta küsis minult pärast võistlust, kas olen rahul punktisumma või kohaga. Ütlesin, et kohaga. Ta ütles, et õige tegu. Ta teab, et mus on veel palju sees.

-Paljud noored kümnevõistlejad on pärast keskkooli lõppu USAsse läinud. Nüüd läheb Georgiasse Johannes Erm. Kas sul pole kunagi Ameerikasse mineku vastu huvi olnud?

On, tahtsin minna Texase ülikooli. Nägin siin isegi seda treenerit (Mario Sategna – toim), ta juhendab Trey Hardeed. Ütlesin veel Svenile, et näe, tahtsin tema gruppi minna. Korra mõtlesin tõesti USA peale, aga samas sain lõppude lõpuks aru, et olen stabiilselt edasi arenenud.

Mul on treener ja põhimõtteliselt kõik eluks vajalik olemas. Mul pole vaja minna USAsse, kus see on veidi riskibisnis. Mul on vaja areneda rahulikult, mõnusalt. Samas oli ka hammas verel, tõestamaks, et alati pole vaja heade tulemuste nimel USAsse minna: see on väike asi, mis mind natuke utsitab.

-Kas nüüd ongi see hetk käes, mille nimel tasub kaks päeva kannatada? Kümnevõistlejad tunduvad kõige sitkemad olema – isegi Saluri ütles, et ponnistas põlvevigastusega kaks päeva läbi valu ja valuvaigistid olid sõbrad.

See tunne, kui lähed pärast 1500 meetrit auringile, korvab kõik. Veel enam, kui teed isikliku rekordi või ületad ennast mõnel alal, siis see annab nii palju emotsioone. Kümnevõistlus on omapärane ala – tulemused võivad halvad olla, aga lõppude lõpuks oled ikka rahul. Lähed auringile, oled rõõmus ja saad nautida momenti. Armastan seda väga.

-Võistluse lõppedes hakati sind kohe võrdlema Erki Noolega. Tunned sa end tema kingades?

Ah, ei-ei. Ajan oma asja.

-Aga Erki fännklubi? Sinu emotsionaalse tähistamisega kangastus mul kohe lapsepõlvemälestus Erkist, kuidas ta ringi kargas. U23 EMil oli ju sul ka oma fännklubi?

Jaa, täpselt! Vanematel on kusjuures see lipp veel alles – «Go, Jansa, go». Samas pole mul see toetajaskond nii suur. Vanemad ongi kõige suurem toetus, mis üldse võimalik. Mul polegi suuremat tiimi vaja, see on kõik, mida ma vajan.

-Mis edasi? Lähed palmi alla puhkama või teed trenni?

Trenni ei tee nädal aega kindlasti, ma ei hakka isegi trennitossude peale mõtlema. Pidu tuleb täna panna, arvan, et olen seda väärt. Aga mõistuse piires loomulikult!

LONDONI MM
MEESTE KÜMNEVÕISTLUS

  • 1. Kevin Mayer 8768 punkti
  • 2. Rico Freimuth 8564 p
  • 3. Kai Kazmirek 8488 p
  • 4. Janek Õiglane 8371 p (11,08; 7.33; 15.13; 2.05; 49,58; 14.56; 42.11; 5.10; 71.73; 4.39,24)
  • … 13. Karl Robert Saluri 8025 p (10,55; 7.49; 13.98; 1.84; 47.76; 15,36; 40.43; 5.00; 57.12; 4.31,31)
  • Maicel Uibo katkestas
Tagasi üles