Jalgrattur Tanel Kangert tegi rattaprofid.ee blogis kokkuvõtte eilsest Vuelta 4. etapist.
Kangert: võimsust peaks juurde sebima talvel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kangert kirjutab: «Eile läks kohe stardist tee ülesmäge. Esimesed 30 km oli kas päris otse üles või inises laugelt. Loodist väljas oli tee igatahes. Mina atröövi minema ei pidanud ja hoidsin ennast pundi sees. Tõusu viimane 10 km oli tee väga halb, nii halvasti pinnatud, et ise ka ei uskunud. Mõlemal pool teed poole meetri jagu lahtist killustiku ning kate ise täiesti ebaühtlane. Kuna mul tallad korrast ära, andis iga põnts teel kohe tunda. Ja laskudes sain kiviga laksu täpselt põlvekedra peale. No ei suuda aru saada, kuidas kurat ta teadis sinna lennata.
Hakkisin jälle kingi ning sai asi pisut parem isegi. Ennustan, et Vuelta lõpuks on mul kingadest järel klotsiga Mavicu sandaalid. Kuumus virutas sama jõuga kui eelmistelgi päevadel. Vett tuli päris palju tassida. Hoolitsesin kohe tõsiselt selle eest, et keegi ei peaks pärast etappi kurtma veepuudust. Viimane kord pudeleid tuua oli lõputõusu all.
Ei tea isegi kuidas ma pundi ette jõudsin, aga kõik said oma joogi kätte ja minu suur pingutus tasus ära. Tõusu esimesed 2 km kuidagi veel kannatasin pundis, siis jäin. Millegipärast käib alati tõusu alguse 420-450 watti ülejõu. Tõmban ennast punasesse ning pean siis taastuma. Kui ära olen taastunud võin suht samu vatte ajada nagu teised, kes esimeses pundis vastu peavad.
Mõttekoht igatahes, et mida edaspidi arendada. Võimsust peaks juurde sebima talvel. Jõudu pole ju kunagi liiga palju. Igatahes keerutasin rahulikult grupettos juba, kui järsku vaatasin, et punt polegi kaugel. Panin 500 m hooga edasi, kuni meie auto tagant tuli. DS ütles, et rahulikult üles tiksuksin, sest võita polnud enam midagi. Tiksusimegi siis Vaderiga oma 15 km kuni tipuni välja. Lõpetasime siis, kui kell oli 16 minutit kaotust tiksunud. Mis seal ikka, mõni päev läheb siis sedamoodi.»