Gregor Arbet: me ei teinud enam nii palju absurdseid lahendusi

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gregor Arbet kerkis sel suvel koondise üheks liidriks.
Gregor Arbet kerkis sel suvel koondise üheks liidriks. Foto: Laura Oks

Tänavu justkui uuestisünni läbi teinud Eesti korvpallikoondis ajas esmakordselt läbi 1970ndatel sündinud mängumeesteta ning võistkonna kogenuimad liikmed olid vaid 28-aastased.

Pikalt on räägitud, et nüüdseks 28-aastased Kristjan Kangur, Janar Talts ja Gregor Arbet pole suutnud koondise eest mängides võtta enda kanda sellist rolli, nagu neilt on oodatud. Nüüd, meeskonna kogenuimate liikmetena näidati, et vajalikku sisu neis on.

Seejuures säras Arbet kolmapäevases kohtumises viie tabava kaugviske ja 28 punktiga justkui Gert Kullamäe ja Aivar Kuusmaa oma parematel päevadel.

«Võib-olla kujunes nii välja, et olime vanemad ja pidime asju enda peale võtma, kuid tänavu oli meil ikka meeskond kui tervik. Kogu fiiling ja võistkonna emotsioon oli hea, kõik kuidagi sujus,» kirjeldas Arbet. «Eks oleme nüüd juba vanemad ja kogenumad. Tänavu ei tulnud enam nii palju absurdseid lahendusi.»

Kuigi tagamängija ei soovinud oma rolli üle tähtsustada, edasiminekut ta oma mängutasemes siiski tunnistas. «Olen ise lihtsalt enesekindlamaks muutunud. Iga õnnestunud kohtumine annab tõuke juurde,» põhjendas Arbet. «Võtsime suvest põhimõtteliselt kõik, mida võtta oli. Arvan, et kõik jäid tulemustega rahule. Mulle andis see aeg palju juurde.»

Kui varem heideti koondisele ette pika rünnaku mängimist ja vähest resultatiivsust, siis nüüd näidati, et skoori osatakse teha küll.

«Kui koht on välja mängitud, siis võivad kõik visata. Tema (peatreener Tiit Soku – toim) põhimõte on, et pealevise tuleks teha rünnaku esimesel kaheksal või viimasel kaheksal sekundil,» avaldas Arbet. «Kui saab kohe viskele minna, siis tuleb seda teha. Kui rünnak läheb juba pikemaks, siis tuleb mingi kombinatsioon mängida.»

Sarnaselt paljudega tunnistas ka Arbet, et tänavu andis koondisele palju juurde Kristo Saage kaasamine. «Saage on Saage. Ta tõi meeskonda positiivset emotsiooni juurde,» põhjendas ta.
Seega võiks mängujuhi kohuseid täitnud meest mõningal määral võrrelda praeguse koondise abitreeneri Gert Kullamäega, kes on teada-tuntud kaaslaste ergutaja?

«Saage on mingil määral samasugune. See on ju teada, et eestlased on selline vaiksem rahvas, kuid tema tõi meeskonda elavust ja emotsiooni,» tunnistas Arbet.
Kui Saage on toonud elevust platsile, siis tundub, et ka publikul hakkab usk koondisesse taastuma. Mängu Hollandiga jälgis koguni 6000 inimest. «See oli tõesti nagu kuues mees platsil.

Ei mäletagi enam, millal viimati selline fiiling oli. Juba hümni laulmisest hakkas kõik pihta,» kiitis Arbet.
Tulevaks hooajaks on tagamängija käed löönud valitseva Eesti meistri BC Kalev/Cramoga, kuid seni pole ta maha matnud ka mõtet, et sarnaselt eakaaslaste Kanguri ja Taltsiga välismaale siirduda. «Kui tuleb arvestatav pakkumine, siis põhimõtteliselt on mul võimalus lahkuda,» täpsustas Arbet.

arvamus

Aivar Kuusmaa
Kalev/Cramo peatreener

Koondise kogu tsüklit oli meeldiv vaadata. Arvan, et enamik Eesti treenereid nõustub, et meeste mõttemaailm on muutunud – suhtumine on paranenud ja asi on läinud professionaalsemaks.
Võitlust ja tahtmist oli selles meeskonnas kõvasti. Tiim oli kui tervik. Vanem kolmik (Kangur, Talts, Arbet) näitas kogu tsükli jooksul stabiilset mängu ja kedagi eraldi esile tõsta polekski mõtet, ka pingiotsalt sekkuti hästi. Näiteks mõni mäng üllatas Kaido Saks, aga arvan, et paljude treenerite jaoks oli positiivne üllatus Kristo Saage.

Ta on mees, kes alati läheb väljakule mängima, mitte põdema. Saage tõi juurde vajalikku nahaalsust ja julgust, samas ei häbene ta kunagi oma vigu tunnistada. Pool aastat Leedus andis talle palju juurde.

Loomulikult peab iga Eesti treener uskuma, et jõuame tulevikus EMile. Kui meil oleks korvi all korralik pukk, paistaks meie koondise tulevik väga helgetes toonides.

Andres Sõber
Rakvere Tarva peatreener

Sellest korvpallisuvest jäävad
ainult vägevad emotsioonid. Koondis pakkus ikka vingeid esitusi.
Minu jaoks tegi asja positiivseks, et Sokk (peatreener Tiit Sokk – toim) lasi poistel rünnata. Arvan, et koondises ongi kõige suurema arengu läbi teinud Sokk ise. Gert Kullamäe on pingiotsal väga positiivne tüüp, usun, et tema panus rünnaku vabamaks muutmisel on olnud suur. Ja nagu näha, on meil mehi küll, kes need pallid sisse viskavad ja kaitses pannakse endiselt täiega.

Positiivne oli koondises ka see, et Kristo Saage oli sel korral kaasatud. Tal on selline hea aura, mis teeb kõik rõõmsamaks ja paremaks. Eelmisel aastal, kui Rait Keerles oli koondises, siis eks ta üritas ka Sokule pähe istuda ning tema vingumise tõttu kannatasid kõik. Saagel on hoopis teine mõju, ta on pannud oma olemusega asjad hästi liikuma.

Arvan, et nende meestega poleks meil mingit probleemi panna Euroopa meistrivõistlustel kuue sekka. Ma ei võta midagi siin lambist. 
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles