Kui suureks võib paisuda Eesti koondis Londoni olümpial? Kas ajaloo suurim koondis tehakse ümber või jääb olümpiakoondislaste arv ootamatult kiduraks? Kes on kindlustanud OM-pileti?
283 päeva Londoni olümpiani – kellel pilet käes?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need on küsimused, millele Postimees artiklis vastused annab. Tõsi, kui olümpiani on jäänud veel 283 päeva, on enamiku spordialade esindajatel veel võimalus OM-pilet lunastada. Kes aga on 17. oktoobri seisuga olümpiarongile jõudnud? Kelle lootus on kustunud? Ja kellel mingisugunegi lootus säilinud?
EOK saavutusspordi divisjoni juhi Martti Raju hinnangul võib praeguse seisuga oletada, et olümpiale pääseb umbes 40 eestlast. Ja seda on vähem kui Pekingi olümpial, kuhu lunastas pääsme 47 sportlast. Kui aga nimekirjad löödaks praeguse seisuga lukku, siis lunastaks OM-pileti vaid 15 atleeti. Õnneks seda aga ei tehta.
Vehklemine. Mullu maailmameistriks kroonitud Nikolai Novosjolov hoiab praeguse seisuga maailma edetabelis kohta 14 parema seas ja see tagaks talle OM-pääsme. Paraku lähevad nimekirjad lukku alles 31. märtsil. Selle aja sees peab Novosjolov kaitsma oma kolmandat kohta Tallinna Mõõgal ning tegema vähemalt kahel MK-etapil korraliku võistluse.
MMil viienda koha saanud epeenaiskond praeguse seisuga olümpiarongil poleks. «Neil on kolmel järelejäänud MK-etapil võimalus oma seisu parandada. Loodetavasti õnnestub,» sõnas Raju. «OMi kvalifikatsiooni reitingu arvestuses on Eesti hetkel kaheksas, tulevate võistluste tulemustega peavad nad tõusma kohtadele neli kuni kaheksa asetsevaks parimaks Euroopa naiskonnaks.»
Ujumine. Eilse seisuga pääseksid Raju sõnul Londoni olümpiale Triin ja Martti Aljand ning Martin Liivamägi. Olümpia
A-normi on neist täitnud vaid esimene, ülejäänud kaks pääseksid nelja aasta tähtsaimale suurvõistlusele kutse alusel. «Need, kes A-normi ei täida, valitakse olümpiale FINA punktitabeli järgi. Põhimõtteliselt, mida lähemal sportlase aeg A-normile on, seda suurem tõenäosus on ka kutse saada,» selgitas Eesti ujumiskoondise peatreener Riho Aljand, kes näeks ideaalis kuut ujujat Londoni olümpial. «Omad lootused on ka Jane Trepil, Kätlin Sepal, Annika Saarnakil, Pjotr Degtjarovil ja ka Andres Olvikul.»
Sõudmine. Tänavuselt MMilt teenis olümpiakoha vaid paarisaeruline kahepaat. Kuna tegemist polnud nimelise kohaga, siis pole veel kindel, kes Londonis Eestit selles paadiklassis esindab. Seda enam, et Kaspar Taimsoo ja Allar Raja moodustasid koos Tõnu Endreksoni ja Andrei Jämsäga paarisaerulise neljapaadi, millega üritatakse maikuus peetaval kvalifikatsioonivõistlusel olümpiakoht saada. Selle jaoks tuleb tulla aga kahe parema paatkonna hulka. «Kui meil ei õnnestuks seal kahe parema hulka tulla, siis poleks meil nagunii olümpiale asja! Aga usun, et suudame selle OM-koha kindlasti ära võtta,» sõnas eessõudja Kaspar Taimsoo. Kvalifikatsioonivõistluselt läheb olümpiapiletit püüdma ka Kaisa Pajusalu.
Kergejõustik. Londoni olümpia A-normi on täitnud Gerd Kanter, Märt Israel, Anna Iljuštšenko, Mikk Pahapill ja Marek Niit. Odaviskajate seas on kolm B-normi täitjat ja kümnevõistluses on B-normi täitnud Andres Raja. Arvesse lähevad normid, mis on täidetud 2011. aasta maist kuni 2012. aasta juulini. «Novembris edastame oma ettepaneku, kuidas koondis moodustada, EOK-le. Eelkõige on küsimus selles, mille alusel selgitada B-normi täitjate vahel Londoni olümpiale pääseja. Kuna Eesti meistrivõistlused on alles pärast olümpiat, siis ei saa seda võistlust aluseks võtta. Peame leidma mingi lisakriteeriumi,» kinnitas Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär Aivo Normak.
Ühel alal pääseb Eestist kuni kolm sportlast olümpiale vaid juhul, kui kõik on täitnud A-normi. «Ideaalvariandis võiks Londoni olümpiale pääseda 15 kergejõustiklast. Siis oleksime tulemusega rahul,» kinnitas Normak.
Laskmine. Ainukesena on koha olümpiale lunastanud 42-aastane Anžela Voronova, kuid omad võimalused on ka Veera Rumjantseval. «Kui ta suudaks korrata oma mulluse EMi tulemust ja taas kümne hulka tulla, siis oleks tal OM-pilet taskus,» kinnitas Raju.
Tennis. Eilse seisuga õnnestuks Londoni olümpiale pääseda maailma edetabelis 43. kohal oleval Kaia Kanepil. Meeste tabelis 145. kohale tõusnud Jürgen Zopp jääks praeguse seisuga olümpiarongist aga maha. «Laias laastus võib öelda, et olümpiale pääseb tabeli 90 esimest meest. Tänase seisuga jääb Zopp sellest aga pisut liiga kaugele,» nentis Raju.
Judo. Judos pääseks praeguse seisuga olümpiale raskekaalus võistlev Martin Padar. 72 kg meeste kaalukategoorias on piiri peal aga Künter Rothberg. Hetkel on ta siiski esimeste seas, kes jääb joone alla.
Sulgpall. Praeguse seisuga pääseks kindlalt Londoni olümpiale Raul Must, kes hoiab maailma edetabelis 63. kohta. Võimalused on ka Karoliine Hõimul (90.). Edetabelid lähevad aga lukku alles mai lõpus, seega pole miski veel kindel.
Purjetamine. Purjetamises jagatakse 75 protsenti kohtadest tänavusel ja 25 protsenti tuleva aasta MMil. Finnil peaks seni näidatu põhjal Londonisse jõudma Deniss Karpak, Laseril aga Argo Vooremaa või Karl-Martin Rammo. Purjetamisliidu peasekretär Ott Kallas aga teatas kevadisel pressikonverentsil, et ideaalvariandis nähakse Londonis viit paatkonda.
Jalgrattasõit. Suure tõenäosusega stardivad tuleval aastal Londoni olümpia jalgratta maanteesõidu grupisõidus Eesti koondise särgis kaks ratturit. Kas need kaks ratturit on – Rein Taaramäe, Rene Mandri või hoopis Tanel Kangert –, ei tea veel keegi. Naiste arvestuses sulgub uks alles tuleva aasta mai lõpus. Iga riik, kelle esindaja kuulub esisajasse, saab vähemalt ühe koha. Grete Treier asub praegu 60. kohal.
«Suurt rohkemaga rõõmustada kahjuks ei oska. Maadlejad veel üritavad olümpiakohta teenida, aga väga raske on peale saada. Samamoodi nagu ka rannavõrkpalluritel ning triatleet Aleksandr Latinil,» sõnas Raju ja lisas: «Aga usun, et olümpiakoondisesse pääseb lõpuks umbes 40 sportlast.»
Londoni olümpia piletid praktiliselt välja müüdud
Need, kes pole veel otsustanud, kas minna Londoni olümpiale või mitte, peavad kiirelt tegutsema. Sest nagu EOK saavutusspordi divisjoni juht Martti Raju ütles: «Enamik pileteid on läbi müüdud. Väga üksikud on veel alles.»
Kusjuures piletid on viimaste aastate tiitlivõistlustega võrreldes ühed kallimad. Näiteks kettaheitefinaali vaatama sooviv spordifänn peab välja käima 137 kuni 402 eurot. Järele on jäänud tõesti vaid üksikud piletid. Samamoodi nagu ka 8. augustil algavale meeste kümnevõistlusele.
Sõudmise kahepaadi finaali piletid on aga sootuks välja müüdud. Hiljaks on jäänud ka need, kes lootsid vaadata meeste 100 meetri finaali, kus suure tõenäosusega näeb ka Usain Bolti. Küll aga on võimalus osta pileteid avatseremooniale, mille pileti hind küündib maksimaalselt 2288 euroni. (PM)