Ksenija Baltast, Mihkel Mardnast ja vigastustest

Peep Pahv
, Istanbul
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erich Teigamägi
Erich Teigamägi Foto: Raigo Pajula

Eesti kergejõustiku jaoks oli möödunud nädal tumedates toonides – sise-MMil jäi Anna Iljuštšenko kõrgushüppe tulemus eelvõistlusel kesiseks, Mikk Pahapill oli seitsmevõistlust tehes ilmselt alavormis ja lisaks vigastas raskelt õlga ning kaugushüppaja Ksenija Balta süüdistas ajakirjanduse vahendusel, et koondise arst Mihkel Mardna võis rikkuda tema karjääri.



Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi, kas selliseid juhtumeid, nagu tuli ilmsiks Ksenija Baltaga, on alaliidul võimalik vältida?

Pärast seda kui Ksenija Balta naasis Lõuna-Aafrikast treeningulaagrist, oleme mõlema poolega korduvalt rääkinud. Ajaleheartiklit, kus olukorda käsitletakse, pole ma lugenud. Doktor Mardna viibib praegu puhkusel ning kohtumine temaga on kokku lepitud pärast naasmist. Meditsiinis ei ole teatavasti lõplikke ja sajaprotsendilisi garantiisid, töö käib nende võimaluste piirides, mis meil on.

Kas selle juhtumi valguses kaalub alaliit võimalust koondise arsti vahetada?

Doktor Mardna on aidanud Eesti kergejõustiklasi ja koondist üle kümne aasta. Tean isiklikult, et korduvalt on ta seda teinud oma vabast ajast. Olemata meditsiiniküsimustes spetsialist, olen aru saanud, et spordis esineb vigastusi, mille raviks on ühest otsust raske määrata.

Alaliit pakub sportlastele professionaalset meditsiinilist tuge end pikaajaliselt tõestanud arsti näol, keda alaliit usaldab. Soovi korral võib sportlane alati konsulteerida teise arvamuse saamiseks teiste arstidega või otsustada ravi kasuks mõne teise arsti juures, see on sportlase õigus ja seisame oma sportlaste selja taga. Häid spordiarste Eestis õnneks jätkub. Arsti ja patsiendi vaheline usaldus on ikkagi kõige olulisem ning see võib avaldada mõju ka ravi tulemustele.

Kuid ikkagi, kas alaliit peaks oma vigastatud tippude ravi tähelepanelikumalt jälgima ja koordineerima?

Selleks meil ongi ju koondise arst. Kui sportlane või alaliit pöördub tema poole, siis ta tegelebki sellega.  

Eesti kergejõustiklased on tihti vigastatud – praegugi on suur hulk meie tippe erinevate probleemide küüsis.

Kergejõustik on ala, kus vigastused tulevad kergemalt kui mõnel stabiilsemal spordialal. Aga ma ei tahaks olla nõus väitega, et Eesti kergejõustiklased on rohkem vigastatud kui mõne teise riigi sportlased. MMi eel tuli iga päev teateid, et ühe või teise riigi sportlasi jääb vigastuse tõttu tiitlivõistluselt eemale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles