Hokimaailma ühe suurima staari Ilja Kovaltšuki lahkumine NHList ja siirdumine KHLi klubisse Peterburi SKA võib olla märgilise tähendusega. Venemaa igatahes loodab, et nüüd on värav avatud ka teises suunas, mängijad hakkavad liikuma ookeani tagant KHLi ning jäähokis saabub kaksikvõim. Ookeanitagused nii ei arva. Või teevad lihtsalt muretu näo.
Ameerika neli suurliigat peavad end nii võimsaks, et hooaja võitjale kuulub maailmameistri tiitel. Tiitlit on raske vaidlustada, sest NFL, MLB, NBA ja NHL on konkurentsitult tugevaimad liigad. Ent siiski ... Kui teised tunnevad end kindlalt, siis NHL on sattunud tule alla.
NFL – ameerika jalgpall: muul maailmal puudub tase ja raha.
MLB – pesapall: raha leiduks ehk Jaapani profiliigal, kuid maailma parimad mängijad on USAs ja Lõuna-Ameerikast tuuakse lisa.
NBA – ameeriklaste mängutase on vääramatult parim ja mujal maailmas korvpall nii hästi ei müü.
NHL – jäähoki: Venemaal ja Euroopal on taset piisavalt ning rahagi leidub küllaga, mistap liigub kontinentaalse hokiliiga tase NHLi omale üha lähemale.
Tegelikult tegi NHL mulluse lokaudiga endale karuteene. Tööta hokimehed valgusid üle maailma, parimad mängisid pool hooaega KHLis ja leidsid, et pole hullu ühti. Tase on kõva, osa jäähalle suured ja uued, publik fanaatiline ja lärmakas ning palka makstakse hästi, rohkemgi kui NHLis.
Kovaltšuk kibeles juba toona koju jääma, kuid naasis siiski New Jersey Devilsisse. Kust ta nädal tagasi sääred tegi.
Maailm on hämmingus: venelane on hull, jätab sisse kasseerimata 77 miljonit dollarit järgneva tosina aasta eest, mis tal lepingust veel alles on. Ainult et maailm ei jaga liini: Kovaltšuki arvele laekub ASKst nelja aastaga suurem summa, kui laekunuks Devilsist.
Maksuvaba Venemaa
Väidetavalt maksab ASK Kovaltšukile 15 miljonit dollarit hooaja eest ehk kokku 60 miljonit. Aga ... Räägib Kovaltšuki ema: «NHLis kärbiti palku, maksudeks läheb pool. Teenid küll 10 miljonit, aga kätte saad vaid kolm. Venemaal läheb maksudeks kõigest 13 protsenti, ülejäänu pista tasku.»
Kusjuures väidetavalt tasub paljude staarmängijate eest maksud klubi. Seega, kui palk on 15 miljonit, siis saad kätte 15 miljonit.
Suured staarid Kovaltšuki sabas Venemaale veel ei kipu, kuid üle keskmise mängijaid on NHList lahkunud varemgi ja see võib muutuda trendiks. Maksim Afinogenov, Leo Komarov, Anssi Salmela, Brent Sopel, Aleksander Radulov, Nikolai Šerdjev, Aleksander Burmistrov ja veel peotäis teise järgu mehi on vahetanud viimasel ajal poolt ning mõni noor, kes valiti draftis NHLi, ei kavatse sinna esialgu minna. Kuid see pole veel maailmavallutus.
KHLi klubi Ufaa Salavat Julajev mänedžer Oleg Gross põrutas Venemaa meedias, et kätte on jõudnud aeg ookeanitagustele koht kätte näidata. «1972. aastal purustasime müüdi Kanada hoki vägevusest, nüüd tuleb purustada NHL. Rahaga.»
Põhjaameeriklased hullutavad Euroopa noori, käituvad autult, aga venelased – lollid nagu ikka – üritavad NHLi kopeerida ja lähevad sellega alt, selgitas Gross jõuliselt. «Kanada ja USA ostavad Rahvusvaheliselt Jäähokiliidult õiguse üle aasta korraldada juunioride MMi, mille ajal komposteerivad noorte meeste ajusid. Meie kasvatame mängijad üles, NHL võtab nad endale. Kus on õiglus! Miks me peame mängima NHLi reeglite järgi? Või miks me võtame üle NHLi süsteemi – drafti, palgapiirangud ... See rumal palgapiirang keelas mõni aasta tagasi Julajevisse tuua nii mõnegi venelasest staari, kes mängib ookeani taga. Kui mõni meie klubi tahab NHList kopsaka rahapaki eest osta Jevgeni Malkini või Pavel Datšuki, siis peab ta seda saama. KHL elas üle madalad palgad, pankroti ja räkiti, siis tähendab, et jumal kaitseb meid ja nõuab aktiivset tegutsemist.»
Paraku on optimistid selges vähemuses, sest esiteks võib KHL kiidelda vaid kahe superstaari, Kovaltšuki ja Raduloviga, kõik ülejäänud on NHLis, ning raha on ainus, millega Venemaa suudab mehi meelitada. Ent asjalood võivad muutuda.
Kunagine äss Aleksei Kovaljov tõdes, et Venemaa tahab kõigi vahenditega taastada oma jäähoki Nõukogude Liidu aegset hiilgust: «Praegu on trumbid raha, madalad maksud ja küllaltki heal tasemel mäng.»
Nižnekamsk pole Miami
Venelastele ja keskpärastele eurooplastele rahast ja mängust piisab, kuid põhjaameeriklaste KHLi toomiseks on vaja enamat: uusi jäähalle, korralikku infrastruktuuri – Magnitogorsk ja Nižnekamsk ei anna kuidagi New Yorgi ega Miami mõõtu välja – ning uusi Boeinguid väsinud ja allakukkuvate Tu-de asemel, millega tundide kaupa mängult mängule tuleb lennata.
«Kui tahad teenida ja keskenduda hokile, on KHL hea paik,» selgitas kaks hooaega Tšehhovis mänginud kanadalane Reid Simpson, kes teenis Venemaal 400 000 dollarit, NHLis parimal juhul 500 000. «USAs on maksud, lõbustused ja muu säärane. Venemaal puuduvad maksud ning raha pole kuskil kulutada. Kõik jääb alles.»
Samas tuleb hokimehel kõrge palga eest taluda mõndagi. Räägitakse Omski Avangardi bossist, kes käib pärast kaotust riietusruumis meeste nina ees relvaga vehkimas ja karjumas. Välismaalastele on harjumatud ka kahe kuu pikkused hooajaeelsed treeninglaagrid, mis toimuvad keset metsi, ning seegi, et enne kodumänge kupatatakse mehed ööbima klubi baasi, kus on kitsad voodid, kehv ventilatsioon ning halb söök.
Paljud, kes KHLis mänginud, räägivad, et palga maksmisega tekib puhuti probleeme. Raha ei laeku õigel ajal, teinekord tasutakse sulas. Üks Kanada hokimees, kes tahtis jääda anonüümseks, meenutas USA meedias, et talle pisteti pihku kilekott dollaripakkidega, et tee sellega, mida tahad: «Venemaa pole paik, kus tahaksid rahahunnikuga mööda linna jalutada, ning ülekande tegemine Kanadasse oli tõeline peavalu.»
KHLi juht Aleksei Medvedev tunnistab, et probleeme on, kuid neid lahendatakse. «Mõistagi pole me veel NHLi tasemel, kuid NHL on olnud sada aastat, KHL vaid viis. Milline oli NHL viiendal eluaastal? Kindlasti mitte nii vägev kui praegu. KHL on suurepärane liiga ja läheb aina paremaks.»
KHLi tulevik sõltub naftast
Kontinentaalne jäähokiliiga (KHL) on loonud juunioride liigasüsteemi, kasutab vajadusel väliskohtunikke, uuendab jäähalle, plaanib mängijate ametiühinguid, müüb teleülekandeid paarikümnesse riiki ... Ühesõnaga areneb.
Ainult et kogu hokimajandus on Venemaal riiklike firmade õlgadel, nagu näiteks Gazprom. Klubid ise suudavad teenida vaid kümnendiku vajaminevast.
«Kui nafta hind kerkib 200 dollarini barrelist ja KHL laieneb üle Euroopa, suudetakse peagi endale osta kõik maailma parimad hokimängijad,» arvas rootslane Anders Hedberg, kunagine NHLi hokimees, praegune talendiotsija. «Langeb aga nafta hind 30 dollarini, paneb KHL uksed kinni.»
KHLi tegevjuht Vjatšeslav Fetissov, endine hokistaar, on aga optimistlik: «Üha vähem noori eurooplasi ja venelasi siirdub NHLi. Mõne aasta pärast on maailmas kaks suurt hokiliigat ning NHL peab läbi ajama vaid põhjaameeriklastega, kellest parimad mängivad hoopis meil.» PM