/nginx/o/2009/07/10/205305t1h20f7.jpg)
Kui Marek Niit Kaunase U23 EMil 200 meetri finaalis starti läks, siis mõtles ta vaid medalile. Kullale. Pärast jooksu valitses tema sees aga sügav pettumus – aeg 20,88 ei andnud talle viiendast kohast enamat.
Medalid jäid eestlastele püüdmatusse kaugusesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hooaja edetabelis kolmandat aega omanud Niit võttis kogu jooksu kokku sõnadega: «Kehva, kehva, kehva!» Nagu ta ise ütles, siis juba 50 meetrit enne lõppu tundis ta oma jooksu üle pettumust. Tehniliselt oli tegemist õudusunenäoga.
«Nii ei saa joosta! Vajusin distantsi vältel mitu korda ära. Korra olin hea, siis jälle halb. Väga ebastabiilselt jooksin,» kahetses Niit ja lisas: «Eks ma ise keerasin endale kõige rohkem. Oleksin pidanud finaali eel end emotsionaalselt rohkem üles kütma. Natuke liiga tuim olin. Võib-olla suhtusin võistlusesse liiga enesekindlalt. Tahtsin ära võita, aga ei utsitanud end piisavalt.»
Mis tegurid rikkusid Niidu finaaljooksu ja kuidas põhjendas võistluse ebaõnnestumist kettaheitja Margus Hunt, seda loe Postimehe paberlehest.