Peep Pahv: kummalise kohtu ebausaldusväärsed reeglid

Kristina Šmigun-Vähi Torino olümpiamängudel võidetud kuldmedaliga.

FOTO: Raigo Pajula

Rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus (CAS) on üks väga kummaline nähtus. Nime põhjal võiks arvata, et tegemist on läbipaistva õigust mõistva ühendusega, kuid tegelikkus on hoopis midagi muud. CASi tegevust varjutab salastatus ja varjamine – suurest hulgast käimasolevatest protsessidest ei saa avalikkus kunagi teada. Paraku külvatakse salatsemisega segadust ja teadmatust. Valitseb oht, et nii mõnigi kas või ühe riigi kogukonna jaoks lahendamist vajav küsimus jääbki avalikkuse silmis õhku rippuma. 

Tellijale

Eestlasi puudutab CASi tegevus kõige otsesemalt seoses Kristina Šmigun-Vähi dopingujuhtumi arutamisega. Esmaspäeval väitsid mõned allikad, et kahekordse olümpiavõitja juhtum tuleb arutusele, kuid ametlikust istungite nimekirjast selle kohta märget ei leia. See, mis tavapärases kohtupraktikas oleks mõeldamatu, näib sportlastega seotud vaidlusküsimustega tegelevatele inimestele normaalne. Salatsemist põhjendatakse sportlaste kaitsmisega.

Tagasi üles