Urmas Tali võitude nautimisest, koondisest, duellist Keelega ja järelkasvust

Enne Saaremaa tüüri juurde siirdumist oli Urmas Tali Eesti karika võitnud Tartu ja Pärnu treenerina. Foto: Sille Annuk

Täpselt nädal tagasi, kui Eesti aasta parimaks treeneriks valiti koondise peatreener Gheorghe Creţu, pälvis võrkpalliliidu aasta treeneri tiitli Urmas Tali, kes võitis kevadel Rakverega Balti liiga ja krooniti möödunud reedel uue tulija Saaremaaga karikavõitjaks.

«Kui asusin 2014. aastal Rakveret juhendama, kahtlesin, kas töö kõrvalt sporti tegevat meeskonda on võimalik mängima panna. Aga poisid tegelesid asjaga väga tõsiselt ja meil õnnestus lõpuks nii mõndagi saavutada,» sõnab Tali, kes võitis kolme aasta jooksul Lääne-Virumaa klubiga igat värvi medaleid. «Ma ei ütleks siiski, et 2017. aasta oli mu karjääri edukaim. Tulemuselt pean 2013. aastat paremaks, sest toona jõudsime juunioride koondisega üle pika aja MM-finaalturniirile. Ka Pärnuga mängisime sel aastal hästi.»

Tali sõnul pole ta vähem edukate hooaegade järel tundnud vajadust end kellegi teise kui iseenda ees tõestada. «Kui võtan väljakutse vastu, aga ei saa sellega hakkama, valmistab see mulle endale kõige suuremat pettumust,» ütleb ta. Nüüd, mil käes on kahtlemata tema senise karjääri paremad päevad, möönab Tali, et edu saab nautida vaid imepisikese osa aastast. «Praegu käib rutiinne periood ja öelda, et ma naudin seda, on vale, sest meeskond peab igas aspektis paremaks minema. Täna on meil, jah, karikas kapis, aga nüüd on aeg juba kevadele mõelda. Nauding on võib-olla see, kui mängid Eesti meistrivõistluste otsustavat finaalmängu ja näed, kuidas kõik toimib, aga vastasel pole mingit varianti võita. Sinnamaani on kõik puhas töö.­»