:format(webp)/nginx/o/2021/04/16/13731579t1h85ad.jpg)
Kahekordse murdmaasuusatamise olümpiavõitja Andrus Veerpalu jalgealune on sel nädalal taas tuline ning nüüd on teemaks tõusnud ka raha. Näiteks saab nädala keskel lõpuks dopingurikkumises süüdi mõistetud eestlane mõne aasta pärast taotleda olümpiavõitja riiklikku toetust.
Kui oled tulnud olümpia- või paraolümpiamängudel Eesti Vabariiki esindades olümpiavõitjaks, siis saad taotleda olümpiavõitja riiklikku toetust. Seda saavad ka need Eesti kodanikud, kes on olümpial kuldmedali saanud NSV Liidu värvides.
Toetuse täismäär on 2021. aastal 1441 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusamet tasub seda iga kuu 5. kuupäeval.
Kultuuriministeeriumi poolt võtab jutujärje üle spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor, kelle sõnul on olümpiavõitja riiklik toetus sätestatud Spordiseaduse teise peatükiga.
«Olümpiavõitjal on võimalik taotleda alates kümme aastat enne riikliku vanaduspensioni ea kätte jõudmist riikliku olümpiavõitja toetust, mille suurus on iga eelmise aasta III kvartali keskmine palk. Antud peatükk ei sätesta võimalust olümpiavõitjale toetust mitte välja maksta näiteks hilisema vääritu käitumise eest,» ütleb ta. Et Veerpalu sai veebruaris 50-aastaseks, on tal praeguse pensioniea järgi võimalik olümpiavõitja riiklikku toetust taotleda veidi vähem kui viie aasta pärast.
Olümpiavõitja saab riiklikku toetust taotleda ka osalise või puuduva töövõime alusel alates töövõime tuvastamisest. Puuduva töövõimega saadaks samuti 2021. aastal kätte 1441 eurot kuus, osalise töövõime puhul täpselt poole vähem ehk 720,50 eurot. Paraolümpiamängude võitja saab toetust taotleda vanuse alusel kümme aastat enne vanaduspensioniea saabumist.
Nestori sõnul on pärast tunamullu Seefeldis põhja-suusaalade MMil lahvatanud dopinguskandaali arutatud, kas olümpiavõitja riiklikusse toetusesse teha säte, mille alusel oleks võimalik olümpiavõitja hilisema ebaeetilise käitumise tõttu keelduda toetuse väljamakskmisest, kuid selle osas üksmeelt ei leitud.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/30/12841153t1h831d.jpg)