Pundi endine hoolealune: tema lemmikud oskasid sellest staatusest pigem kasu lõigata

Raimund Pundi omaaegsed hoolealused Avo Keel (tõstmas) ja Jaanus Lillepuu Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Treenerite Liit saatis eile välja pressiteate, kus toodi välja, et teenekas võrkpallitreener Raimund Pundi väärkohtles aastaid lapsi. Postimees uuris seepeale Pundi omaaegselt hoolealuselt, kuidas nemad uudist kuuldes reageerisid või kas see tuli neile üldse üllatusena.

1987. aasta Euroopa meister Jaanus Lillepuu läks Tallinna Spordiinternaatkooli (TSIK) –kus Pundi aastakümneid töötas – õppima pärast 10. klassi esimest veerandit. Nõnda pallis ta Pundi käe all kaks aastat ning sai tema hoolealusena Nõukogude Liidu noortemeistrivõistlustelt kaela pronksi (1980) ja hõbeda (1981).

Lillepuu tunnistab sarnaselt Avo Keelega, et Pundi omasooiharus oli kõigile teada, kuid lugusid väärkohtlemisest ta ei tea. «See sõna – väärkohtlemine – eeldaks mingitki tõendusmaterjali, aga neid pole ma veel kusagil näinud,» sõnab ta pärast treenerite liidu avaldusega tutvumist. 

«Millel see baseerub? Loomulikult kõik teadsid, mis on tema soodumus, aga võin öelda, et ei meie aastakäik, paar aastakäiku vanemad ega nooremad, kellega me ikka oleme suhelnud, pole kõnelnud ühestki väärkohtlemise juhtumist. Pundil olid küll omad lemmikud, keda ta soosis, aga see oli lihtsalt soosimine,» jätkab ta ning lisab, et mõistetavalt taunib ta igasugust väärkohtlemist. 

Keel on oma raamatus «Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu» välja toonud näiteks Aivar Linsi nime. Lillepuu sõnul polnud Linsi ainus meelishoolealune, kuid ühtegi teist nime ta avalikult välja tooma ei hakka. «Pundil oli lemmikuid ka nooremate hulgas, aga nende poiste puhul oli pigem isegi see teema, et nemad kasutasid seda soosimist omal moel ära ja lõikasid asjast kasu.»

Ka Keel räägib oma raamatus, kuidas ta sai Linsi toanaabrina nautida kuningakassi elu ja treener Pundi pidi sellega lihtsalt leppima.

Suures plaanis jääb Lillepuule vähemalt praegu arusaamatuks, miks säärane asi aastakümneid hiljem ja pärast Pundi surma, päevavalgele on tõmmatud. «Tahaks uskuda, et inimesed tegelevad asjaga sügavamalt ja laiemalt, aga head tehes tuleb samamoodi astuda reaalseid samme, mitte haarama niisama minevikust,» sõnab ta ning lisab, et jääb huviga õhtust «Pealtnägijat» ootama, kus teemat pikemalt menetletakse.