KOMMENTAAR ⟩ Spordirahvas, leppigem kokku: ükski ala pole teistest parem!

Eesti epeenaiskond võitis Tokyo olümpiamängudel kuldmedali. Foto: Tairo Lutter

Mullune ­spordiaasta tõi Eestisse just nais­sportlastelt palju medaleid, võite, positiivseid emotsioone. Spordiaasta gala­õhtule järgnenu tõmbas aga neid emotsioone robinal maha. Taas läks paljude poolt ütlemiseks, et Kristjani võitis «vale» sportlane.

Jõulise avaldusega tuli lage­dale karateliidu juht Jaanus ­Rahumägi, kellele vastas aasta sportlaseks valitud Katrina Lehise mänedžer Indrek Madar. Saag käib, rahvast lükatakse kahte lehte.

Ma absoluutselt ei vaidle vastu, et Anett Kontaveit väärinuks aasta teises pooles näidatu eest samamoodi aasta sportlase tiitlit. Aga stopp… Miks ei näe-kuule hääli, et miks ei valitud esimeseks sportlast, kes jõudis läinud aastal kahel suurvõistlusel finaali?! EMi kuld, MMi hõbe. Enamikul tava-aastatel oleks see Kristjani enda valdusse saamiseks rohkem kui piisav. Ent olümpial medalita jäämine lükkas Epp Mäe Lehise ja Kontaveidi järele kolmandaks.