Vinged naised aitasid Eestil medalitabelis suurt Poolat edestada (2)

Toimetas Karl Juhkami
Copy
Hõbedane Gedly Tugi ja pronksine Pippi Lotta Enok.
Hõbedane Gedly Tugi ja pronksine Pippi Lotta Enok. Foto: Montaaž: EKJL

Espoos toimunud kergejõustiku U23 EM osutus Eestile edukaks, kuivõrd meie sportlased said üle lahe kaela kaks medalit. 

Meie medaliarve avas Pippi Lotta Enok, kes tuli 6002 punktiga naiste seitsmevõistluses kolmandaks. Eestlannat edestasid soomlanna Saga Vanninen (6317) ja hollandlanna Sofie Dokter (6256).

Teine autasu rändas Maarjamaale täna, kui Gedly Tugi sai 57.62ga odaviskes kaela hõbemedali. Poodiumi kõrgeimale astmele kerkis kreeklanna Elina Tzengko (60.73), madalaima astme hõivas soomlanna Anni-Linnea Alanen (56,67).

Kahe autasuga platseerus Eesti U23 EMi medalitabelis 20. kohale. Kokku sai medali üle rõõmustada 24 riiki.

Meie lähinaabrite saldod: Soome (3 kulda, 3 hõbedat, 4 pronksi), Rootsi (3 hõbedat, 2 pronksi), Leedu (1 kuld, üks hõbe). EMi edukaim riik oli Suurbritannia 14 autasuga, millest pooled olid kuldsed.

Medalitabel
Medalitabel Foto: Kuvatõmmis

Läbi ajaloo on meie noorsportlased U23 EMidelt võitnud nüüdseks 11 medalit.

Otsa tegi lahti omal ajal odaviskaja Moonika Aava, kes sai 2001. aastal 56.12ga pronksi naiste odaviskes. Teda edestasid ungarlanna Nikolett Szabo (60.69) ja hispaanlanna Mercedes Chiulla (57.78).

Kümnevõistleja Indrek Turi tuli 2003. aastal Poolas 7863 punktiga hõbedale. Teda edestas sakslane Andre Niklaus (7983), selja taha jäi lätlane Atis Baisjuns (7681). Bydgoszcz toimunud võistlusel tõusis poodiumi teisele astmele ka sprinter Argo Golberg (10,28). Ettepoole jäi prantslane Ronaldo Pognon (10,19), selja taga teine prantslane Fabrice Calligny (10,34).

Esimene kuldmedal tuli Eestisse 2005. aastal, kui tõkkesprinter Mirjam Liimask (nüüd Lehismets), Ergurdis 12,93ga Euroopa meistriks. Too aeg, muideks, on tänaseni kehtiv Eesti rekord. Saksamaal sai hõbemedali kaela ka kuulitõukaja Taavi Peetre (19.85). Ettepoole jäi venelane Anton Ljuboslavskii (20.44), selja taga soomlane Mika Vasara (19.84). 

Järgmine autasu tuli Maarjamaale 2011. aastal, kui Grit Šadeiko sai Ostravas kaela naiste seitsmevõistluse kuldmedali. 6134 punkti kogunud eestlannale järgnesid tšehh Kateřina Cachová (6123) ja valgevenelanna Jana Maksimava (6075)

Meeste seas avas meie U23-medaliarve Rasmus Mägi, kes tuli 2013. aastal 400 m tõkkejooksus 49,19ga kolmandaks. Tamperes toimunud võistlusel jäid meie mehest ettepoole serblane Emir Bekrić (48,87) ja britt Sebastian Rodger (49,19).

Pronksmedali sai 2015. aastal kaela ka kümnevõistleja Janek Õiglane. Tallinnas toimunud võistlusel suutsid 7945 punkti kogunud eestlast edestada hollandlane Pieter Braun (8195) ja hispaanlane Jorge Ureña (7983).

2019. aastal Rootsis Gävles toimunud võistlusel sai kümnevõistleja Johannes Erm 8445 punktiga kaela hõbemedali. Poodiumi teised astmed hõivasid toona sakslased Niklas Kaul (8572) ja Manuel Eitel (8067).

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles