Postimehe spordisaate «Pressisektor» teemad 14. novembril on Eesti epeenaiskonna vinge triumf Fujairah' MK-etapil, Tallinna FC Flora medalita jäämine, Robert Virvese tulevik ja Rally1-šansid ning kihlveopettused Eesti spordis. Põhiteemana peatume meie naiste pallimängude hetkeseisul: mis olukorras on jalg-, korv-, võrk- ja käsipall?
PRESSISEKTOR ⟩ Millal saab Robert Virves võimaluse Rally1-autoga?
«Pressisektoris» võtsid koha sisse spordiajakirjanikud Karl Juhkami, Jarmo Jagomägi ja Ott Järvela. Plaan oli tavapärane – rääkida tippspordis toimuvast nii, nagu spordist rääkima peab ehk särtsakalt ja otsekoheselt.
Nädala staar – epeenaiskond
Taas on rõõm tõdeda, et nädala staari valimine polnud üldse keeruline, sest Eesti vehklemisnaiskonna esikoht Araabia Ühendemiraatides peetud MK-etapil oli suurepärane saavutus, milleni jõuti erakordsete asjaolude kiuste – nimelt polnud neil peatreenerit.
«See oli tõeline üheshingamine, nagu kunagine laulupeo motiiv oli, kus naised olidki ühe asja eest väljas,» sõnas Juhkami. Jagomägi nõustus: «Meie naised on tõelised professionaalid ja teavad, mida tuleb teha, et võidutseda. Nüüd on vaja leida lihtsalt lahendus peatreeneri küsimusele, sest jätkusuutlik see lähenemine pole.»
Nädala krahh – Tallinna FC Flora
Eesti klubijalgpallis pole eurosarjas osalemine mitte üksnes staatuse märk, vaid sellega kaasneb ka väga oluline rahaline boonus, sest üks eurosarjaring tähendab klubile ca 250 000 euro suurust netotulu. Nõnda tuleb Premium Liigas neljandaks jäänud Tallinna FC Floral närveldada maikuuni, et näha, kas neil õnnestub järgmise suvel eurosarjas osaleda.
«Kui nad eurosarja ei saaks, oleks see kahtlemata krahh, kuid tegelikult pole see neljas koht Flora jaoks üdini katastroof. Nad otsustasid hooaja eel teadliku noorenduskuuri kasuks ning sellest hoolimata koguti 70 punkti, jäädes hõbedast kaks punkti maha. See on väga hea vundament, millele edaspidi asju laduda,» sõnas Juhkami.
Reibas rõõm – Robert Virves
Räägime autorallist, sest Kagu-Hispaanias La Nucias peetud asfaldiralli pani kinni Eesti rallimees Robert Virves. Tõsi, kaasa sõitsid ka WRC-autod, mille roolis Thierry Neuville ja Andreas Mikkelsen, ent nad tegid seda väljaspool arvestust ja ei läbinud viimast tehnilist kontrolli. Seega ametlik esikoht Rally2-autot juhtinud Virvesele. Kuna Ott Tänak on juba 37-aastane ja vaja on mantlipärijat, siis küsimus on, mida tähendab Hispaanias nähtud Virvese võimekus silmas pidades aastaid 2025 ja 2026?
«Virvesel on kindlasti olemas vajalik tase, et Rally-1 sarjas osaleda, kuid küsimus on rahas. Ott Tänakul oli hea tugi Oleg Grossi näol, äkki leidub Virvese jaoks samamoodi keegi,» arutles Jagomägi, tuues eraldi välja ka FIA uue süsteemi, mille kaudu pakuvad nad noortele sõitjatele võimalusi. Täpselt nõnda istutati tänavu Rally1-rooli ju Martinš Sesks ja Sami Pajari. «Miks mitte ei võiks Virves juba Rally Estonial Rally1ga kihutada?»
Morn mure – kihlveopettused
Kui seni on kihlveopettused olnud Eestis teemaks enamasti jalgpallis, siis möödunud nädalal tõusis teema üles korvpalli kontekstis, sest alaliit on alustanud uurimist esiliigakohtumise Rae Koss/Hansaviimistlus vs. TSA Eurokomplekt suhtes.
Kuigi nimetatud mängu kohta on lahtisi otsi veel palju, võib kõnealune uurimine ka kasulikuks osutuda, leidis Juhkami. «Nagu Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse endine juht Henn Vallimäe on öelnud, siis on meie seadusandlus kihlveopetturite osas lünklik ega võimalda neid karistada. Seega võib mingi suurem skandaal kasulikuks osutuda, sest siis on meil päriselt surve, et midagi teha.»
Tähtis teema – Eesti naiste pallimängukoondised
Olümpiaalade võistkondlike pallimängude Eesti rahvusnaiskondadest on rahvusvahelisel tasemel ainsana arvestatavat edu saavutanud võrkpallurid, sest 2019. aastal jõuti Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Korvpalli-, jalgpalli- ja käsipallinaiskonnad on sellest jäänud kaugele.
Ometi on neli kõigil viimaste kuude jooksul leidnud aset lootust tekitavad arengud, millel nüüd peatumegi. Alustame korvpallinaiskonnast, kes alistas 66:58 Taani, mis oli neile kümne mängu jooksul alles teine võit.
«Kuigi tore saavutus, oli see pigem juhuslik õnnestumine kui süsteemse töö vili. Samas on 2021. aastast, mil naiskonna peatreeneriks sai Kaspars Majenieks, hakatud vundamenti laduma, ent see kõik võtab viis kuni kümme aastat aega,» sõnas Jagomägi.
Juhkami haaras sõnasabast kinni: «Seda võrkpall nii kümme aastat tagasi tegigi, kui langetas põhimõttelise otsuse, et tagada meeste ja naiste koondistele suveks võrdsed ettevalmistused. Selle pealt õnnestus neil jõuda 2019 EMile ja 2023 seda ka ise korraldada.
Ja nagu ikka: edu külvab edu. Võrkpallipisik on tütarlaste seas pärast seda meeletult levima läinud, sest kui poisse tegeleb vollega 1643, siis tüdrukuid 3034. Meeletu vahe!»
Jalgpalliski valiti hiljuti uus suund, kui neljaks aastaks toodi koondise etteotsa Aleksandra Ševoldajeva. «Ševoldajeva on Eesti naiste jalgpalli viimaste aastate selgelt tulemuslikuim treener, tüürides Flora koguni seitsmel aastal Eesti meistriks. Huvitav saab olema näha, mida ta suudab koondises, sest eesmärgiks on Euroopas 32 parema sekka jõudmine,» sõnas Järvela.
Käsipallis on naiste koondis väga tibujalgadel, nähes ilmavalgust alles eelmisel aastal. «Samas on see algus läinud üle ootuste hästi, sest MM-valiksarjas tehti Soomega 24:24 viik,» teadis Järvela öelda.
«Pressisektori» lõpetuseks vaatasid saatejuhid otsa eeloleva nädalavahetuse olulisematele sündmustele, kus on juttu murdmaa- ja laskesuusatajate katsevõistlustest, iluuisutamise Helsingi GP-etapist, jalgpallikoondise Rahvuste koondise mängust, NCAA vastasseisust Markus Ilves vs. Kerr Kriisa ja Renee Teppani naasmisest Cronimeti liigasse.