Võimalikest variantidest tuleb teha õiged valikud

2012. aasta EM-valiksarjas vaid kahes kohtumises mänguaega teeninud Andres Operilt oodatakse eelseisvates matšides Rumeenia ja Türgiga suurt panust. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti koondis alustab reedel 2014. aasta MM-valiksarja, kui koduväljakul kohtutakse Rumeeniaga.
 

Mullu sügisel läbi aegade edukaima valiksarja lõpetanud Eesti jalgpallikoondis alustab sel nädalal 2014. aasta MM-valikmatšidega. Eelmise valiktsükli lõpus avaldati mitmel puhul arvamust, et selle koondise parimad mängud peaksid ees seisma just algavas valiktsüklis. Samas on alates eelmise aasta novembrist tehtud koosseisus mõningaid muudatusi.

«Aeg on ainuke faktor, mis töötab kellegi kasuks või kahjuks. Mõne puhul on aeg muutnud mängija enesekindlamaks või meisterlikumaks. Teisel võivad aastad tunda anda. Meeskond on põhimõtteliselt välja kujunenud,» rääkis eestlaste juhendaja Tarmo Rüütli Rumeenia ja Türgiga kohtumise eel.

Eelmises tsüklis põhiraskust kandnud meestest pole algava valiksarja kaheks esimeseks matšiks meeskonnas Raio Piirojat, Sergei Zenjovi ja Jarmo Ahjuperat. Kui kaks esimest jäävad kõrvale traumade tõttu, siis viimane ei mahtunud peatreeneri valikusse.

Zenjovi ja Ahjupera kõrvalejäämisel on ründeliini kaasatud seega teised mehed – sel korral on koosseisu mahtunud eelmises valiksarjas nappide mänguminutitega leppima pidanud Andres Oper ja Vladimir Voskoboinikov.

Võrreldes kümne kuu taguse ajaga on uue mehena aga rivistuses Henrik Ojamaa, kes on sõpruskohtumistes jõudnud ennast juba heast küljest näidata. Eelseisvas kahes matšis jääbki rünnakute lõpetamise raskus eeldatavalt just 34-aastase Operi ja 21-aastase Ojamaa õlgadele.

Oper – ründeliini liider
«Pole ime, kui ta (Oper) on esimestes mängudes ründeliini liider. Operil on teine noorus. Pärast pikki klubiotsinguid on ta saanud stabiilselt treenida ja vigastused pole ka takistanud,» kiitis Rüütli üht kogenumat hoolealust.

«Sobime hästi mängijatüüpide tõttu. Meil on hästi ära jaotatud, mida peab keegi tegema. Tema aitab mind, mina teda ja koos aitame koondist,» lisas Oper koostöö kohta Ojamaaga.

Muutusi on ka teistes liinides. Koha keskkaitses ja ka kaptenipaela on Piirojalt üle võtnud eelmises valiksarjas veel vasakkaitses tegutsenud Ragnar Klavan. Suvel Saksamaa kõrgliiga klubi Augsburgiga liitunud Klavani varasema positsiooni on hõivanud aga Taijo Teniste.

Samas ei pruugi kaitseliini muudatused sellega vaid piirduda, kuna Taavi Rähni koha sooviksid kindlasti endale haarata tänavu sõpruskohtumistes häid esitusi näidanud Alo Bärengrub ja Igor Morozov.

Eelmises valiksarjas kahepeale ühe matši kirja saanud mehed on tänavu koos keskkaitses seisnud matšides Leedu ja Poolaga ning mõlemal puhul suutis Eesti oma puuri puhtana hoida. Paremkaitsja positsiooni on pikalt enda valduses hoidnud Enar Jääger – tema oli 2012. aasta EM-valiksarjas ainus koondislane, kes viibis kõikides kohtumistes platsil avavilest matši lõpuni.

Soov näidata ilusat mängu
Kui kaitse- ja ründeliinis on tehtud mõningaid muudatusi, siis poolkaitses on põhitegijad samad ning väravasuul on vastaste lööke tõrjumas endiselt koondise liidrite sekka kuuluv Sergei Pareiko. Samas on ka puurilikkude konkurentsis üht-teist uut ning esimest korda on koondisekutse saanud igapäevaselt Rumeenia kõrgliigas leiba teeniv 25-aastane Sergei Lepmets.

Keskväljal pallivatest meestest rääkides ei saa kindlasti üle ega ümber Konstantin Vassiljevist, kes on olnud viimastel aastatel koondise suurim väravakütt. 2009. aastal rahvus­esinduses esimese tabamuse kirja saanud mees on nüüd sinisärkide ridades löönud juba 15 väravat.

Vassiljevi kõrval peavad põhiraskust kandma Aleksandr Dmitrijev ja Martin Vunk. Äärtel heitlevad mänguaja eest eelkõige Sander Puri, Dmitri Kruglov, Tarmo Kink ja Ats Purje. Lisandujatest rääkides saab peatreener arvestada nüüd ka USAs klubijalgpalli mängiva Joel Lindperega, keda võib kasutada nii keskpoolkaitses kui ka äärel.

Poolkaitsjatest ongi ehk kõige küsitavam eelmises valiksarjas kõikides kohtumistes mänguaega teeninud Kruglovi vorm, kuna koduklubis on ta pidanud leppima vaid kohtumistega duubelrivistuses. «Olen praegu umbes 75-protsendilises valmisolekus, kuid vorm muutub mäng-mängult paremaks. Tase on praegu puudu, kuid praktika on olemas,» rääkis Kruglov.

Võrreldes eelmise valiksarjaga ongi üheks erinevuseks see, et peatreeneril on senisest rohkem valikuvõimalusi. «Minu jaoks on igale kohale kaks võrdset mängijat ja väravavahi kohale kolm meest, tuleb valikuid kaaluda, nende päevade küsimus on see valik teha.

Ole ainult mees ja vali õiged tüübid ning pane nad ka õigel ajal platsile,» rääkis Rüütli enda võimalustest. «Jalgpallis garantiisid ei ole, tegemist pole sportmänguga, kus loeb ainult meisterlikkus – võrdseid meeskondi on palju. Loodan, et suudame garanteerida ilusa mängu, aga kas see garanteerib ka tulemuse, seda näitab aeg.»