Reinar Hallikut on tihti kehakaalu pärast kritiseeritud. Pärast Eesti koondise EM-valikmängude lõppu Rumeeniasse Cluj Napocasse kolinud ja sealse meeskonna U-Mobiteleco vormi pugenud Hallik on mõne kuuga kaotanud seitse kilo, paraku pole see toonud palliplatsil edu. «Koos kilodega on kadunud ka mänguminutid,» viitas ta justkui ebaloogilisele seosele.
Veel oktoobris kuulus 208 cm pikkune Hallik oma koduklubi põhimeeste sekka, ent novembris on horvaadist peatreener Niksa Bavcevic jaganud talle mänguaega vaid näpuotsaga. Kõige tipuks jäi eestlasest hiiglane viimasest mängust sootuks kõrvale. Kuna Rumeenias valitsevate reeglite kohaselt ei tohi ühes mängus kasutada üle kuue välismaalase, peab seitse leegionäri palganud klubi jätma iga kord kellegi meeskonnast välja.
Asjade selline käik teeb Halliku nõutuks. «Ma ei usu, et oleksin teistest oma positsiooni mängijatest viletsam,» leidis ta. «Mängin ikka oma harjumuspärasel suure ääre kohal, mõnikord on mind paigutatud ka tsentrisse. Mängustiilgi on mulle tuttav, pärast katte panemist pean end välja keerama. Samas nõuab treener, et osaleksin aktiivselt ka lauavõitluses.»
Kuigi Hallik pole suutnud treeneri usaldust võita, kavatseb ta mänguminutite eest edasi võidelda. «Ma peaksin olema peast soe, kui sellise olukorraga rahulduksin. Mul ei jää muud üle, kui edasi tööd teha ja tõestada, et olen võimeline tegutsema meeskonnale kasulikult,» lausus ta kindlameelselt.
Seni on Hallik kaheksas mängus pääsenud platsile keskmiselt 12 minutiks, mille jooksul on visanud 4,4 punkti ja võtnud 2,5 lauapalli. Seega pole statistika just kõige säravam…
Vaatamata probleemidele pole Hallik koju naasmisele mõelnud. «Praegu ei tahaks ma küll koju tulla. Kui ma juba välisklubisse tulin, siis tahaks siin ka mängida,» sõnas ta ja lisas, et pole rääkinud klubi vahetusest ka oma agendiga. «Mul on ju leping praeguse meeskonnaga, kuidas ma hakkan samal ajal uut meeskonda otsima.» Samas annab Hallik endale aru, et Eesti koondises püsimiseks ja seal mänguaja teenimiseks peab ta ka koduklubis saama piisavalt mänguminuteid.
Rumeenias treenib Halliku koduklubi kaks korda päevas, mõlemal korral kaks tundi. Eestlase sõnul on tamp kõva ning see on aidanud kaasa ka kaalu langetamisele. Kehalise vormi parandamise nimel on ta jälginud ka oma toitumist. Spordisaalist minutilise jalutuskäigu kaugusel asuvas kolmetoalises korteris aitavad tal söögisedelit tervislikuna hoida naine ja koer.
«Siia tulles olin üsna kõhklev, teadsin, et tegemist on Euroopa ühe vaesema riigiga, kuid tegelikult on siin kõik vägev! Linnad näevad välja nagu meie Tallinn või Tartu – korralikud kaubanduskeskused ja söögikohad,» kirjeldas Hallik. «Elu on odav, väljas süües on kümne euro kulutamisega tükk tegemist.» Linnast väljas olevat elu siiski teistsugune, näiteks küladevahelistel maanteedel liigub palju hobuvankreid.
Rumeenia liigas sõidetakse mängudele bussiga. Vahemaad on pikad ja seega tuleb bussis loksuda pikki tunde. Eurosarjas Tartu Rockiga ühes alagrupis mänginud Gaz Metan Medias pesitseb Halliku praegusest kodulinnast vaid saja kilomeetri kaugusel, ent mööda mägiseid teid sõidab buss sinna kaks ja pool tundi. Seni pikim reis on viinud Halliku 450 kilomeetri kaugusele, mille läbimiseks kulus 11 tundi.
«Noored mängijad istuvad bussis kitsamates tingimustes, vanematele meestele antakse ruumi rohkem, saab üksinda reas lebotada,» kirjeldas Hallik meeskonnas valitsevat korda. «Bussisõidud pole kerged, kuid nendega harjub. Tavaliselt läheme kohale päev enne mängu, siis jõuab piisavalt puhata.»