Evald Tipneri nimelise karika sai tänavu enda valdusesse FC Flora, kes alistas paduvihmas lõppenud matšis Nõmme Kalju.
Resultatiivne kapten tüüris Flora karikani
20. mai 2013, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti klubijalgpalli puhul on palju räägitud vähesest publikust, kuid viimastel aastatel on vähemalt karikafinaalis tribüünid korralikult täis ning nii jälgis laupäevast FC Flora ja Nõmme Kalju vahelist esikohamängu Lilleküla staadionil lausa 3521 inimest. Eesti kahe viimase aasta meistrite mängus jäi Evald Tipneri nimelisele trofeele peetud matšis tulemusega 3:1 peale Flora.
Mullu meistriliigas Flora kaheaastase valitsemisaja lõpetanud Kalju jahtis nüüd ka oma esimest karikavõitu, kuid lõpuks said kuuendat korda võidutantsu lüüa hoopis florakad. Mängu kangelaseks kerkis karikavõitjate kapten Andre Frolov, kelle arvele kanti lõpuks kaks tabamust.
«Karikafinaal on karikafinaal ning siin tuleb keskenduda sooritusele, mitte mõelda võidust. Karikafinaalis on psühholoogiline pool tähtis,» tõdes Flora peatreener Marko Lelov, kelle jaoks oli tegemist esimese tähtsama karikaga treenerikarjääri jooksul. «See võit annab meestele enesekindlust juurde. Flora on praegu uues noores kuues.»
«Rohkem publikut on suurem muudatus kõrvaltvaatajate jaoks. Organisatoorne pool on muidugi võimas, kuid meie jaoks on mäng ikka ühesugune,» märkis Flora kolmanda tabamuse autor Markus Jürgenson – keegi arvuka publiku tõttu jalga väristama ei hakanud. «Au ja kiitus meestele. Meeskond oli hästi keskendunud ja suutsime ennast kokku võtta. Oli näha, et mehed olid enesekindlad.»
Kalju jaoks oli see sel aastal juba teine finaalikaotus – veebruari lõpus jäädi tulemusega 0:3 alla FC Levadiale. Nii tunnistati ka Kalju leerist, et sellisteks mängudeks ei ole suudetud ennast korralikult kokku võtta. «Ma ei tahaks kedagi kritiseerida, aga paljud mängijad näitasid ebakindlust. Kui punktide peale ei mängita, siis ei ole osal piisavalt tahtmist. Samamoodi juhtus ka superkarika mängus,» tõdes Kalju peatreener Igor Prins pärast mängu. «Vaja on ennast kiiresti jalule saada ja tuleb ennast taas tõestada.»
«Olen tulemuses väga pettunud. Oleksin tahtnud väga karikat võita. Floral olid asjad rohkem paigas. Meil jäi aga võitlusest ja sportlikust vihast vajaka,» lisas Kalju kapten Alo Bärengrub.
Nii ongi Kalju seni punktide peale mängides näidanud kindlamat minekut – meistriliigas ollakse liidrid ja näiteks Florat edestatakse kolme silmaga. Samas jäädi ka Eesti liiga senises ainsas omavahelises kohtumises florakatele 0:1 alla.
Nagu tähtsates mängudes ikka, tekkis ka tänavuses karikafinaalis vaieldavaid olukordi. Rohkem oli põhjust nurisemiseks Kaljul, kelle kahjuks määrati penalti, kuid samas loodeti ka ise 11 meetri karistuslööki teenida. «Teise poolaja algus oli kerge šokk – tundus, et viga oli kastist väljas. Samas joosti natuke hiljem vastaste karistusalas minul jalad tagant risti. Üks kaheldav olukord oli veel, aga see on kohtunike õigus. Paraku see nii kord on,» tõdes Bärengrub. «Meil jäi puudu see ekstrakäik ja -puude, et teenida võit. Kui tihti Eestis ikka nii palju publikut on – paraku ei olnud seekord piisavalt võitluslikkust.»