Roman Ubakivi: kuidas Poom NSV Liidu treenerit males võitis

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Poom 2002. aasta MM-valikmängus Portugali vastu. Ka karjääri viimase mängu peab ta sama koondise vastu.
Mart Poom 2002. aasta MM-valikmängus Portugali vastu. Ka karjääri viimase mängu peab ta sama koondise vastu. Foto: Toomas Huik

Mart Poomi esimene treener Roman Ubakivi meenutas oma edukaima õpilase kohta meeleolukat seika seoses Gruusias Nahkpalli turniiril peetud malemänguga.


«Poom oli minu juurde trenni tulles seitsmene. Toonased tingimused olid muidugi naeruväärsed, aga ega tingimused alati mängija taset paika pane.



Minu grupis jäi ta ainukeseks väravavahiks. Vaatasin, et ta on sellist tüüpi, et sobib väravasse. Tal oli peas kõik korras, polnud eriti vaja utsitada. Ta ei lükanud kunagi nõuandeid tagasi, vaid küsis alati juurde. 17-aastaselt sai ta kohe kõrgliiga mänge ja tõusis põhiväravavahiks. Ma arvan, et see oli tema karjääris tähtis moment.



Üks moment, mis mulle eriliselt meelde jäi ja mis iseloomustab teda hästi, juhtus Gruusias Nahkpalli turniiril. Tollal oli Nõukogude Liidu koondises komme, et kõik pallurid ja treenerid mängivad malet. Ma olin selle kõrva taha pannud, õpetasin ka oma poisid mängima.



Nõukogude Liidu koondise treener Gavriil Katšalin küsis meie poiste käest, kas te malet mängite ja selgitas, kui oluline see on. Vastasin, et mängime küll ja panime kõige noorema, Poomi tema vastu maletama. Poom, väike poiss, võitis selle mängu Katšalini, suure treeneri vastu. Too läks selle peale endast välja ja sammus meie juurest minema. Ehk see seik iseloomustab Poomi kõige paremini – ta esindas Eestit väärikalt. Mulle jäi see kõige paremini meelde.» (PM)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles