Seitse suve tagasi võistles Erki Nool Ratingeni kümnevõistlusel – läbis seitse ala korralikult, ent teivashüppes ei suutnud algkõrgust ületada. Laupäeval ja pühapäeval kordus kõik taas, kuid seekord oli eestlaste jaoks peaosas Mikk Pahapill – ta läbis seitse ala paremini kui isikliku rekordi püstitamisel, aga teivashüppes ei suutnud algkõrgust ületada.
Pikka aega istus Pahapill teivashüppe sektoris ja toetas pead kätele. Treener Remigija Nazaroviene pani talle käe lohutuseks õlale ning juhendaja ja õpilane vestlesid pikalt. Kuigi võimalus korralikku tulemust püüda oli luhtunud, tegi Pahapill võistluse siiski lõpuni.
Kõrvaltvaatajatele võis Ratingeni kümnevõistlus tähendada Pahapillile valusat kukkumist. Kolm ja pool kuud tagasi triumfeeris ta Torinos Euroopa sisemeistrina, eile pidi aga parimate õnnehetki kõrvalt jälgima. Kahe kuu pärast ootab ees MM. Kuidas peaprooviks mõeldud võistluse ebaõnnestumine Pahapillile mõjub?
«Langused ongi selleks, et uuesti tõusta. Spordis ei saa olla pidevalt tipus – inimene pole masin,» mõtiskles Pahapill. «Samas ei tohiks nulle saada. Kurb, et midagi sellist juhtus.» Aasta tagasi jäi ta samal staadionil tulemuseta kaugushüppes.
Pahapilliga sarnase mõttekäigu esitas ka Nazaroviene. «See võistlus võib Mikule isegi hästi mõjuda. Sportlane peabki mõnikord kukkuma, et oleks võimalus tõusta,» lausus ta. «Ta on väga mõtlev inimene, olen kindel, et ta teeb sellest võistlusest õiged järeldused.»
Pahapilli kauaaegne abimees ja toetaja Urmas Randma liikus küll staadionil üsna morni näoga, ent vähemalt sõnades säilitas optimismi. «Mikk on varemgi rasketest olukordadest välja tulnud, ehk õnnestub see seegi kord,» sõnas ta.
Karjäär pole Pahapilli helgete hetkedega just liigselt hellitanud. EMi kullale eelnes pikk vigastuste kadalipp. Randma hinnangul tuli varakevadine edu järsku ja liiga suure pauguga. Võiduga kaasnevad pinged võivad aga tõsise suhtumisega sportlast sisemiselt hävitavalt närida. «Mikul on tohutult suur vastutustunne,» märkis Randma. «Püüan talle rääkida, et võtku rahulikumalt, muidu kasvavad pinged liiga suureks.»
Randma muret võib mõista. Ratingenis saavutatud hea tulemus pakkunuks Pahapillile hingerahu ning võimaldanuks pingevabamalt Berliiniks valmistuda. Nüüd võib aga kerkida päevakorda küsimus, kas ja kus veel üks kümnevõistlus läbida.
Nazaroviene arvates pole võistlusega tekkinud emotsioonide pealt õige otsust langetada, ent pigem on ta uue kümnevõistluse vastu. «Kahe otsaga asi – see võib tekitada enesekindlust, aga ka seda röövida,» viitas ta.
Pahapill oli sama meelt. «Pigem ei,» sõnas ta. «Pean rahulikult maha istuma ja mõtlema, kuidas teha nii, et olla Berliinis enda suhtes parimas seisus.»
Ratingeni võistluse eel räägiti kergejõustiku ringkondades, et Pahapill võiks Saksamaal koguda 8400 punkti. Optimistid pakkusid sada silma rohkem, pessimistid veidi vähem. Ilmselt ei teadnud keegi, et sportlase ja treeneri peas liiguvad hoopis tagasihoidlikumad mõtted.
Tõsi, Pahapill soovis püstitada isikliku rekordi, ent selleks piisanuks ka 8200 punktist. «Enamik alasid õnnestus siin nii, nagu planeerisin – mõni isegi sentimeetri pealt,» kinnitas ta. «Tähtis oligi lihtsalt ennast kontrollida. Tean, et 8200 punkti oli täiesti reaalne.»