Ei juhtu just tihti, et Eesti saab õiguse korraldada pikaaegse olümpiaala maailmameistrivõistlusi. Finn-klassi purjetamise MM toimub aga just Tallinnas.
Finn-klassi MMi eel: tööd päeval ja ööl
23. august 2013, 09:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pirital peetava Finn-klassi purjetamise maailmameistrivõistluste esimene võistlussõit toimub juba tuleva nädala alguses ja peakorraldaja Ants Väinsalu päevad ja tihti ka ööd on täis tihedat asjaajamist.
Idee ja soov suurt tiitlivõistlust korraldada tekkis kolm aastat tagasi, pärast 2010. aastal edukalt korraldatud Laser-klassi EMi. «Sel ajal hakkasime vaikselt maad uurima, kas meil oleks üldse šanssi MMi korraldusõigus saada. 2011. aastal tegime Finni alaliidu aastakoosolekul vastava esitluse. Meie kasuks rääkisid nii Laseri EMi korraldus ning samuti suurepärase kompleksi olemasolu,» meenutab Väinsalu.
Suurimaks konkurendiks oli Peterburi, ent kuna Moskvas oli MM alles olnud, osutus valituks Tallinn.
Ainulaadne keskus
«Pirital on kõik olemas – meri, hotell, saunad ja ujula, poed ning kesklinn on vaid 10-minutilise autosõidu kaugusel. Ligi pooled sportlastest peatuvadki siinsamas Pirital TOPi hotellis. Ja juba praegu ollakse vaimustunud meie vanalinnast,» märkis Väinsalu. Suur osa MMil osalevatest purjetajatest on Tallinnas treeninud alates Saksamaal Warnemündes toimunud EMi lõppemisest.
«Olümpia purjespordikeskuse olemasolu mängis meie kasuks otsustamisel väga suurt rolli, ent vähem oluline polnud ka lobitöö, et otsustajate seas toetajaskonda koguda. Näiteks Jüri Šaraškini näol on meil oluline toetaja, teda teab kogu purjetamisringkond. Temast oli korraldusõiguse saamisel väga palju abi,» lisas Väinsalu.
Korraldajate töökohustuste hulka kuuluvad kõikvõimalikud detailid alates rajamärgistuse paigaldamisest kuni väikeste pisiasjadeni.
«Näiteks eile kohtusime Eesti politsei esindajatega, kes hakkavad võistluse ajal Tallinna lahel võistlejaid turvama. Nende kiirkaater on sel ajal meie kasutuses juhuks, kui midagi peaks juhtuma,» toob peavõistlusjuht Madis Ausman näite. «Lisaks loendamatule hulgale koosolekutele tuleb kohtuda ka meedia esindajatega ja paljusid detaile erinevate ametiasutustega kooskõlastada,» lisab Väinsalu.
Kui eestlased korraldavad mõnd olulist ja mastaapset spordivõistlust, jäädakse korraldusliku poolega üldjuhul väga rahule. Väinsalu ja Ausmani sõnul nad jooksvalt tekkivaid suuri probleeme ei pelga. On vaid üks asi, mille osas korraldajad ega keegi teine midagi ette võtta ei saa. Selleks on tuule tugevus.
Hiljuti lõppenud Finni EMil Saksamaal jäi nõrga tuule tõttu suur osa võistlussõite pidamata. «Kõige suurem jama olekski siis, kui tuult pole,» ütleb Ausman ja sülitab kolm korda üle õla. «Aga sinna pole midagi parata ja loodame parimat.» Praegune prognoos lubab tulevaks nädalaks pigem nõrgapoolset tuult.
Meister saab kullast karika
Pirital asub võistlustulle 96 meest, nende seas kõik maailma edetabeli 25 esimest. Kohal on ka kolm Eesti purjesportlast: Deniss Karpak, Lauri Väinsalu ja Martti Kinkar. Selle nädala alguses peetud MMi soojendusregati võitis koduvetel seilanud Karpak, Väinsalu sai 4. koha.
«Oli näha, kuidas kohalike olude tundmine kasuks tuleb. Sõitudes oli ikka nii, et vastutuules jagunes fliit kaheks – osa läks rajal paremasse, osa vasakusse suunda. Meie eestlastega teadsime ainsatena minna otse ja saime korraliku edumaa,» viitas Karpak koduvetel seilamise eelisele.
Võistlust saab jälgida kodulehel http://www.finngoldcup.org/2013/ ning otse merelt tuleb kõige kiirem info läbi Twitteri konto twitter.com/Finn_Class. Esimene võistlussõit on planeeritud esmaspäeval kella 12ks. Maailmameistrit ootab Tallinnas üks maailma uhkemaid sporditrofeesid, kullast rändkarikas Finn Gold Cup.
Kuidas punkte lugeda?
Finn-klassi purjetamise punktisüsteem on üsna lihtne, kasutatakse vähempunktisüsteemi, kus
1. koht saab ühe punkti, 2. koht kaks punkti jne ehk iga järgmise koha eest lisatakse üks punkt.
Võistlussõidus mittestartinud, mittefinišeerinud või diskvalifitseeritud paadid saavad selle sõidu võistlustulemuseks punktid, mis on ühe võrra suurem kui paadiklassis osalejate arv.
Peetakse kümme üldseeria sõitu ja seejärel pääseb kümme parimat medalisõitu.
Medalisõit sõidetakse eeldusel, et üldseerias on sõidetud vähemalt kuus sõitu. Kui ilmastikuoludest tulenevalt on üldseerias vähem kui kuus sõitu, arvestatakse lõpptulemused üldseeria tulemuste põhjal.
Lõpptulemuse arvestamisel võetakse paadi kõikidest võistlussõitudest, v.a medalisõit, maha halvima sõidu punktid ja võidab vähim punkte kogunud paat.