Kuigi korvpalli meistriliiga finaalseeria pole veel lõppenud, tunnistas hooaja teises pooles Rakvere Tarvale appi läinud Martin Müürsepp, et oleks ka hõbemedali üle väga õnnelik. Seda muidugi juhul, kui kulda ei õnnestu võita.
Müürsepa jalavalu takistab Tarva imet
14. mai 2010, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi keegi ei taha seda otse öelda, on paljud korvpallispetsialistid mõista andnud, et finaalseerias Rocki vastu 2:3 kaotusseisus oleval Tarval on asjade käiku juba väga raske muuta. Kolmes viimases kohtumises on Rock vastase kindlalt ja suureskooriliselt ületanud, seeria seitsmemänguliseks venitamine eeldab Tarva mängijatelt täna suurt imet.
Samas ei maksa unustada, et imede meisterdamises on Tarvas tänavu juba niigi ületamatu. Sest imeks võib ju pidada põhiturniiril saavutatud teist kohta, poolfinaali otsustavas viiendas mängus saadud võitu TTÜ üle ning finaalseerias 2:0 juhtima minekut.
Kõiges selles on oma oluline roll veebruaris Tarvaga liitunud Martin Müürsepal.
Paraku on raske seeria viimase kümnendi Eesti parimat korvpallurit kõvasti räsinud. Ta tunnistas, et tiheda mängugraafiku tõttu üha valusmaks muutunud jalad tekitavad vägisi mõtte, kas sellises seisus on enam mõtet platsile minna. Kolmapäeva õhtul teatas ka Tarva peatreener Andres Sõber, et ei taha Müürseppa reedel kasutada.
«See võib tunduda juba lollimängimisena. Kui ikka jalg ei luba mängida, pole midagi teha,» sõnas ta. «Eks me räägime Andresega enne mängu ning langetame otsuse viimasel hetkel. Kindel on aga see, et vormi panen mängu ajaks selga.»
Jäävann jahutab jalgu
Kaks ja pool aastat tagasi vigastuse tõttu Austraalia meistriliigast koju naasnud, pärast seda jala ravimisega tegelenud ning kaks korda lõikusel käinud Müürsepp tunnistas, et hüppeliigeste piirkonnas on taas põletik – koguni mõlemas jalas.
Pärast iga treeningut ja mängu ootab Müürseppa meeskonna riietusruumis jäävann, kuhu ta oma tulitavad jalad sisse lükkab. Liigeste jahutamine aitab valu vaigistada.
Kui põhiturniiri lõpus oli mängugraafik veel hõre, jõudis valu taanduda, kohamängude tihedas sündmuste keerises pole aga taastumiseks aega. Seepärast ongi ta viimastel nädalatel kogu vaba aja lihtsalt puhanud. Treeningul pole mõtet jalgadele koormust anda.
Kuuldes 35-aastase mängumehe kannatustest, tekib küsimus, kas see kõik ennast ära tasub. On ju Müürsepp võitnud karjääri jooksul terve hulga palju väärtuslikumaid tiitleid ja medaleid.
20 aastat hiljem
«Loomulikult tasus tagasi tulla, olen siin mängimise üle väga õnnelik,» kinnitas Müürsepp. «See on väga huvitav hooaeg. Korvpalli ümber tehakse nii palju kära – Sõber lubas sügisel, et suured klubid hakkavad ära saama, ja nii ka läks. Minul õnnestus seda kõike väga lähedalt näha.»
Lisaks meenutas Müürsepp treeneri juttu, et nad võitsid 20 aastat tagasi koos Eesti meistriliiga pronksi. Toona kõigest 15-aastane Müürsepp viskas seitsme mänguga keskmiselt 9,86 punkti. «See oli tõesti väga ammu. Nüüd aga olime koos treeneriga osake ajaloost, tuues Rakverele medali. See on ju lahe,» õhkas Müürsepp.
Kuid meistriliiga finaalseeria pole lõppenud varem, kui üks meeskond saab neli võitu. Müürsepp möönab, et täna läheb Tarval Rocki vastu väga raskeks.
«Ilmselt pole kellelgi jäänud märkamata, et meil hakkab kumm tühjaks saama ning vastased on meist füüsiliselt üle,» märkis Müürsepp, ent lisas, et mõistagi teeb Tarvas võitmiseks kõik endast sõltuva. Või nagu ütles Sõber: «Mängime nii hästi, kui suudame!»